Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Analüütik Eesti osas skeptiline

    Barcelonas elav briti analüütik ja aktiivne majandusteemadel blogija Edward Hugh, kes on jälginud arenguid Balti riikides, ei jaga täna veel optimismi, et nn sisemise devalveerimise poliitika on Eestis õnnestunud.

    Oma selle nädala blogipostituses võtab Hugh oma Eesti analüüsi lähtekohaks augusti alguses ajalehes Financial Times ilmunud arvamusartikli, kus kolumnist John Dizard kiidab Eestit, mis tema sõnul on akadeemikutest kriitikute (a la Paul Krugman või Edward Hugh) kiuste valitud kursil edu saavutamas.
    Vaatame õige, kas Eesti ikka on selline valge vares, kelle kohta makromajanduse tavatõed ei kehti, ütleb Hugh, ja alustab oma analüüsi SKP numbritest.
    Viimaste kvartalite numbritest paistab eelkõige suur heitlikkus ning kui uurida SKP mahuindeksit, siis nõuab kasvu märkamine väga kangeid prille. Kas ikka on alust hõisata, et majandus juba taastub? Hugh nendib, et kui ollakse temasugune, kes ei uskunud sisemisse devalveerimisse algusest peale, siis nähakse ees ootamas pigem L kujulist vaevalise kasvu perioodi, kus „palju piina“ on veel ees. 
    Rida näitajaid on siiski paremaks läinud. Jaemüük, tööstustoodang, eksport. Enne aga, kui selle üle liialt rõõmustada, maksab märgata, et kaupade bilanss on Eestil jätkuvalt defitsiidis. See osa Eesti tööstusest, mis oli rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline, on seda ka praegu, kuid selle osakaal majanduses on liiga väike, et kogu majandus mõõnast välja aidata, kirjutab Hugh.
    Jooksevkonto on plussi aidanud teenused. Ja see, et jooksevkonto on plussis on väga hea uudis - Eesti maksab tagasi oma välisvõlga. Kuid – see on saavutatud selle hinnaga, et arvestatav osa majandusest on tühikäigul ehk võimsused jõude ja tööpuudus väga kõrge. Tööpuudus küll kahanes teises kvartalis esimest korda ligi kahe aasta jooksul, kuid seda vaid 1,2% ja töötuse määr on 18,6%. Kõige murettekitavam on pikaajalise töötuse kasv – 46%le kõigist töötutest. 15% on tööta juba väga pikka aega. Kas töötus jääb alanema, jääb näha, nüüd kus Euroopa riikides majanduse kasvuhoog raugemas on, nendib Hugh.
    Hugh võtab pulkadeks lahti ka „õnnestunud sisemise devalveerimise“, mis peaks tähendama hindade ja palkade langust. Tunnipalga langus pole kuigi märkimisväärne – vaid 7% 2008. a lõpu tipust – ja üksi nimetatud aastal kasvasid palgad 7%. Enne seda aga 17,5% ja 20% aastas. Nii ei saa kahjuks väita, et Eesti on jõuliselt palku kärpinud. Elatustase on järsult langenud töötundide vähenemisest ja töötuse kasvust , st majanduskriisi tagajärjel, kuid see ei võrdu konkurentsivõime taastumisega. Väga vähe kaotatud konkurentsivõimest on tänaseks tagasi saadudu, tõdeb Hugh.
    Sama kinnitavad inflatsiooninumbrid. Pärast üheksa kuud väldanud hindade langust on hinnad jälle tõusmas ja inflatsioon pea terve protsendipunkti võrra euroala keskmisest kõrgem. Riigi kohta, mis peaks olema sisemise devalveerimise vaevades, on see üsna uskumatu, märgib Hugh. Pigem on keegi euroala pääsme lunastamise järel roolis magama jäänud.
    John Dizzard väidab, et Eesti majandust ootab kiire toibumine, kuna riigi võlakoorem oli kriisi puhkedes väga madal. Hugh tuletab meelde, et erasektori võlakoorem on Eestis väga suur ja see jääb laenukasvu rõhuma veel pikaks ajaks.
    Küll aga nõustub Hugh, et kapitalikulud ja laenuraha hind on Eesti jaoks oluliselt odavamaks läinud.
    Rohkem kui sisemisest devalveerimisest on Eesti võitnud otsusest Eesti euroalasse vastu võtta, kirjutab Hugh. Sellega on võlgade teenindamise kulud oluliselt vähenenud. Kui aga vaadata, kui agaralt seda odavat laenuraha kasutatakse, siis on laenukasv aasta baasil jätkuvalt negatiivne nagu teisteski suure erasektori võlaga riikides.
    Kinnisvaraturul on esimesed tagasihoidlikud toibumise märgid, kuid ei enamat.
    Põgusalt puudutab Hugh ka demograafia teemat Eestis, millest ta on varem pikalt kirjutanud, ja soovitab analüüsidesse, mis räägivad sisenõudluse järkjärgulisest ja kindlast toibumisest, suhtuda enam kui ettevaatliku kriitikaga.
    Kui uskuda pideva kasvu teooriat ning heita kõrvale kogu krempel rahvastiku vananemisest, kapitali liikumisest ja ekspordisõltuvuse kasvust koos ühiskonna vananemisega, terendab juba silme ees uus koit. Kui aga mitte, siis ….. jätab Hugh otsad lahti.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.