Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Levivõrgu monopoli marginaal konkurentsiameti luubi all

    Sarnaselt Tallinna Veega püüab konkurentsiamet kodudesse tele- ja raadiosignaali saatva monopoolse Levira marginaali kärpida.

    Levira 2009/2010 majandusaasta aruande kohaselt on ettevõtte marginaalid kopsakad. Ettevõtte EBITDA oli 96 miljonit krooni ja marginaaliks kujunes 55,5%. EBITDA kasvas aastaga 10%. Mullune ärikasum oli 62,6 miljonit krooni, puhaskasumiks kujunes 59,5 miljonit krooni.
    „Kasumiaruandepõhised marginaalid on üsna kõrged ja see tekitab hämmastust. Põhjus on selles, et meie käive on võrreldes varade mahuga üsna pisikene. Kõik need telemastid ja saatjad, mis on tulnud osta ja ehitada, on kallid,“ selgitas ASi Levira juht Mart Einpalu. Ta märkis, et siiski lasub neil kohustus ka tehtud investeeringud tagasi teenida.
    Einpalu sõnul vaatab konkurentsiamet aga ettevõtte kapitali tootlust ja see on ettevõttel keskmisel tasemel. „Konkurentsiamet on meie hinnapoliitikat ja kogu tegevust uurinud aastaid. Minu töötamise jooksul Leviras on neid protsesse mitu korda olnud ja meie majapidamine on korras, seda peab küll ütlema,“ selgitas Einpalu.
    Telekanalid ja raadiosaadete tootjad ütlevad, et Levira küsib liiga kõrget hinda. ASi TV 3 juhi Priit Leito sõnul kasutab Levira oma monopoolset seisundit ära ja dikteerib telekanalitele teenuste hinda. „Ringhäälingute liit on esitanud kaebusi konkurentsiametile, kuid see pole aidanud,“ ütles Leito. Tema sõnul tahab Levira ka digilevi hinda tõsta 30%. „Telekanalid peavad praegu sel teemal raskeid läbirääkimisi Leviraga, kuid positsioonid on küllalt ebavõrdsed, sest teenusele sisulist alternatiivi turul ei ole,“ märkis ta.
    Raadioprogrammide tootmise ja eetrisse edastamisega tegeleva Trio LSL ASi juhataja Priit Jõgi sõnul peaks Levira hinnad tele- ja raadioettevõtetele olema kulupõhised, sest praegu ei ole monopoolsel ettevõttel mitte mingit hinnasurvet. „Hinnad on kõrged ja läbipaistmatud ning see on tinginud selle, et enamik raadioettevõtteid võimalusel välistab Levira teenuse kasutamise,“ lisas ta.
    Kommentaar
    Urmas Oru, AS Kanal 2 peadirektor2009. aastal jäid eratelekanalid summaarselt ülisuurde kahjumisse ja samal ajal oli Levira kasumimarginaal 36% - siin polegi midagi rohkem lisada. Jooksvad hinnad ja eriti hinnatõusud on alati telekanalite ja Levira vahel vaidlusi põhjustanud. Eelviidatud kasuminäitajate valguses tekib minu arvates igati põhjendatud küsimus, kas Levirale makstavad tasud on õiglased ja mõistlikud. Lisaks vahetult Leviraga vaidlemisele on telekanalid aastate jooksul pöördunud selgituste saamiseks ka majandusministrite ja konkurentsiameti poole, kuid tulemus on ümmargune null.
    Mis on misLevira51% kuulub Eesti riigile ja 49% Prantsuse telekommunikatsioonikontsernile TDF Group.
    Pakub teenust 15 kanalile, aasta lõpuks loodetakse arv kasvatada 20in. Kanaleid edastatakse Skandinaaviale, Lätile, Leedule, Lõuna-Aafikale, plaanitakse minna  ka Balkanile.Ettevõtte müügitulu oli 2009/2010 majandusaastal 172,9 miljonit krooni, suurenes 7%. EBITDA oli 96 miljonit krooni ja marginaaliks kujunes 55,5%. Eelmise majandusaastaga võrreldes suurenes EBITDA 10%. Ärikasum oli 62,6 miljonit krooni ja puhaskasum 59,5 miljonit krooni.Riik saab sel aastal Leviralt ligi 15 miljonit krooni dividende.
    Autor: Kadrin Karner, Silvia Kruusmaa
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Tehnoloogiasektor sügavas languses: Nvidia kaotas oma väärtusest kümnendiku
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Järjekordne Telia MeetUp toimub juba 30. mail
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.