Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    "Ajujahi" võidukatest ideedest teostub pool

    Osa "Ajujahi" võitjatest kulutab raha ära ja läheb tagasi palgatööle. Mari Martin ajagb aga elu sisse juba uuele ärile.

    Mari moeateljee asub Kadriorus tagasihoidlikus puumajas, kuid ateljee ise meenutab Coco Chaneli töötuba omaaegses Pariisis: nurgas on õmblusmasin ja seinu ääristavad disainrõivad, mis on siiski vallatumad kui möödunud sajandi esimeses pooles.
    Ruumi keskel diivanil istub suurte kilavate silmadega kass, kes möirgab sissetulijate peale lõvi kombel, ja Mari kõpskingad teevad kivist põrandal ärevat heli.
    Mari istub pliiatssirge seljaga, üks põlv üle teise. Ta ise on väike, aga jutt on suur. "Eesti on väike riik ja siis kõik siin arvavad, et nad on ka ise väikesed," ütleb Mari. Ta seletab, et Eestis on talente palju, kuid ambitsioonid on väikesed. Selle tõttu pidavadki meie talendid justkui kännu taha kinni jääma. "Meie disainerid on tipptasemel, aga keegi neist pole jõudnud kaugele. Probleem pole disainis, vaid võimekuses viia asju väljapoole."
    Rõivatoojate praak muutub noorte disainerite käe all
    Mari sai oma ettevõtmistele hoo sisse tänu "Ajujahi" konkursile, kui võitis projektiga ReUse Republic 175 000 krooni, mille abil loodi ettevõttele kodulehekülg ja oma nägu.
    ReUse Republicu äriidee seisneb rõivatootjate praakkauba ümberdisainimises - selle asemel, et nässu läinud riided hävitada, antakse need noortele disaineritele, kes teevad need jälle kantavaks ja omanäoliseks.
    EAS uskus rõivaste ümbertöötlemisse samuti ja toetas pärast telesaadet äriplaani poole miljoni krooniga. "Ajujahi" üks korraldajatest Taavi Türner nimetab ReUse Republicut konkursiaastate üheks edukamaks projektiks.
    Osa äriplaanidest luhtub aga juba eos. "Tundus mõistlik vaadata peeglisse ja jätta see asi veel sel korral katki," nentis koduste tuulikute müüki plaaninud Hannes Linno. Ta räägib, et ostjaid oleks tuulikutele olnud ja isegi investor juba ootas, kuid lõplike arvutuste järgi ei tasunud asi ära. Kaks päeva enne "Ajujahi" konkursi lõppu jäi asi katki. Linno ütleb, et on palgatööl edasi, sest teda ootasid uued väljakutsed.
    Internetiportaali rate.ee looja ja "Ajujahi" pikaaegse žüriiliikme Andrei Korobeiniku hinnangul teevad ligi pooled finalistid äriplaani teoks, teisel poolel saab enne raha otsa ja kui uut investorit kohe taha ei saada, jääbki asi katki.
    "Muidugi on mul vedanud," ütleb Mari. Samas ei saa suure raha võitu vaid vedamiseks nimetada, sest erinevalt teistest "Ajujahil" osalejatest hakkas Mari oma ideed kohe ellu viima. Ta ei jäänud investoreid ega auhinnaraha ootama. "Tulemused olid näha juba konkursi ajal," räägib Mari.
    Kuigi Mari loodab tulevikus koostööd teha tuntud kaubamärgiga H&M, jääb ta numbritest kõnelemisel hätta. "Ma pean raamatupidamisest järele vaatama," vastab Mari küsimusele, kui suur on ReUse Republicu käive. Siiski ütleb ta, et äri areneb jõudsalt. Soomes töötavad inimesed asja kallal ja huvi on tuntud ka Rootsis.
    Uus projekt läheb kohe töösse
    Nüüd teeb Mari juba uut asja. Ta on välja mõelnud lahenduse, kuidas kõige odavamalt saaks disainriiete poodi pidada. Eeskuju on võetud Londoni pop-up-poodidest, mis rändavad ühest kohast teise.
    Mari rajab kokkupakitava poe ka Eestisse. Selle ühekordne investeering on ligi 150 000 krooni. Odavaks teeb lahenduse see, et poel pole vaja pidevalt renti maksta. "Võime oma poe avada üllatuslikult Raekoja platsil või hoopis Londonis," räägib Mari.
     
    Üks küsimus: Mida "Ajujaht" teile andis?, Click & Grow' üks omanikest (isetoimiva lillepoti müüja)
    Mattias Lepp
    Sain "Ajujahist" hindamatuid kontakte ja õppisin palju. "Ajujaht" on hea mudel, sest pead ennast tõestama ja oma äriplaani detailideni läbi mõtlema. Meie võiduraha (321 000 krooni) läks tootearendusse, aga praegu me veel neid lillepotte ei müü, sest selliste elektroonikatoodete arendus kestab aastaid.
    Me oleme isegi teinud kõike tohutu kiirusega. Kõigi eelduste kohaselt tuleme tootega varsti turule, sest nõudlus on juba väga suur.
    Pelgalt auhinnarahast ei aita ja seega kaasasime alguses investorid. Väga paljud investorid tulid ise minu juurde, sest kui ikka lähed saatesse hea ideega, tullakse sinu juurde. (Click & Grow'le pani õla alla WMB Investeeringute OÜ - toim)
    Mait Kaup, Teooria OÜ omanik (e-õppe teenuse osutaja)
    Tulime 2009. aasta voorus kümne finalisti hulka, kuid auhinnaraha ei saanud.
    Samas oli "Ajujahiga" kaasnenud koolitusprogramm abiks äriplaani valmistamisel ning arvan, et tänu läbimõeldud äriplaanile õnnestus meil ka hiljem ellu jääda.
    E-õpet hakkasime müüma selle aasta märtsis. Praegu on olukord selline, et müüme iga kuu järjest rohkem. Käivitusfaas kindlasti veel kestab, aga olukord on tunduvalt lõbusamaks läinud, kui alguses oli.
    Raskusi on ikka tekkinud, aga see pole kindlasti seotud "Ajujahiga". Arvan, et kõigil ettevõtetel on keeruline, kui nad proovivad rakendada ärimudelit, mida pole veel tehtud. Aeg-ajalt tuleb meil ikka ette asju, mis ei õnnestunud nii, nagu esialgu plaanisime.
    Eero Koplimets, HomewievSolutions OÜ omanik (internetiprogramm, kus saab koju mööblit paigaldada)
    Ilma "Ajujahita" poleks sellega tegelema hakanud. Võib-olla mõni on sündinud ettevõtja, aga mul oli vaja tõuget. "Ajujaht" andis kinnitust, et minu ideel on potentsiaali, ning koolitused andsid idee, kuidas see teoks teha ja raha saada.
    Võitsime 145 000 krooni, aga kõike sellest rahast pole veel ära kulutanud - pole vajadust olnud. Käin ikka palgatööl edasi ja teen oma projekti töö kõrvalt. Arvan, et töölt äratulemine eeldab suurema investeeringu saamist. Kõik ei ole läinud täpselt nii, nagu plaanisime, sest ettekujutus ja tegelik elu on natuke erinevad. Sul võib olla väga hea toode, aga siis, kui müüma lähed, saad aru, millest puudu on. Praegu on paljuski puudu kliendi vajadustest.
    Taust
    "Ajujahi" finalistid on kaasanud kaks miljonit krooni investeeringuid."Ajujahi" senisest 20 finalistist arendab oma toodet/teenust 14 noort ettevõtjat, kes on kokku loonud 20 töökohta.
    Võitjad 1. Click & Grow, auhinnaraha 321 000 krooni. Isetoimiv lillepott.
    2010
    2. Vetmed, auhinnaraha 262 000 krooni. Põllumajandusloomade aretamist toetav geenitestimine.3. "Õpime mängides", auhinnaraha 172 000. Algklassidele suunatud õppemängud.2009
    1. Growfish, auhinnaraha 235 000 krooni. Sensoritega ühendatud tarkvarasüsteem kalakasvandustele.2. ReUse Republic, auhinnaraha 175 000 krooni. Jaebrändide laojääkide kombineerimine Eesti noorte disainerite taaskasutusbrandiks ReUse Republic.3. Optimistid, 110 000 krooni. Plaan valmistada puidust kiirkaatreid, mis on oma tehnilistelt omadustelt võrdsed võidusõidukaatritega.2007
    1. CellTells, auhinnaraha 300 000 krooni. Hääljuhitava kalendriliidese pakkumine mobiiliseadmetele.2. Flow, auhinnaraha 160 000 krooni. Äriplaaniks on laopinna efektiivsem kasutus, kaotamata seejuures tegutsemiskiiruses.3. Textmarker, 100 000 krooni. Välja töötada internetiteenus, mille abil saavad kasutajad veebilehtedel ära märkida tekstilõike.
     
    Tasub teada
    Äriplaani ebaõnnestumise põhjused võib peituda motivatsioonis, rahas või juhtimises.
    "Ajujahi" žürii liige Andrei Korobeinik nimetab põhjuseid, miks osa äriplaane ei õnnestu:
    * plaani koostajatel kaob poole pealt motivatsioon.* raha saab otsa, ei leita uut investorit ja tuleb tagasi minna palgatööle.* juhtimises tehakse vigu, sest ei osata ega julgeta nõu küsida.
    Autor: Katariina Krjutškova, Indrek Kald
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Tehnoloogiasektor sügavas languses: Nvidia kaotas oma väärtusest kümnendiku
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Järjekordne Telia MeetUp toimub juba 30. mail
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.