Minister kahtleb toimetaja mõistuses

Aaviksoo vihastas Eesti Päevalehe poliitikatoimetaja Raimo Poomi peale, kes süüdistas sel nädalal enda arvamusloos kaitseväe juhatajat Ants Laaneotsa kodanikuvabaduste piiramise soovis ja hoiatas Laaneotsast lähtuva väidetava diktatuuri eest.

"Neljapäevases Eesti Päevalehes hoiatas poliitikatoimetaja sõjaväelise diktatuuri eest, mille ajendiks oli Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneotsa Kaitseväe 92.aastapäeva kõne. Laaneotsa sõnul vajab rahvas psühholoogilist kaitset, et vastu panna mõjutusorganisatsioonidele ja vaenulikule propagandale," refereeris Aaviksoo esmalt Laaneotsa mõtet.

„Vastase ja igasuguste lotilate katseid desarmeerida meid vaimselt, lõhkudes ühtekuuluvustunnet ja kaitsetahet, tuleb võtta sama tõsiselt nagu klassikalist rünnakut,” ütles kindralleitnant kõnes.

"Vaevalt, et keegi tõsimeelne näeks Eestis sõjaväelise riigipöörde ohtu, küll aga oleks hea mõista, et ka meie riik ja rahvas vajavad psühholoogilist kaitset väliste ohtude eest samamoodi, nagu seda on ammu mõistnud meie liitlased," tähendas Aaviksoo armeejuhi kõne kommentaariks.

Ministri ajasid aga lõplikult  tigedaks Poomi laused: “Demokraatlikus õigusriigis, mis räägib endast kui Euroopa Liidu ja NATO riikide jagatud väärtuste eest seisjast, pole kindralil kohta ähvardada ja kärkida kodanikuvabadusi puudutavatel teemadel. Laaneotsa sõnad käivad aga otseselt sõna- ja arvamusvabaduse pihta. See on kohatu, maitsetu, taktitu, õõvastav.”

Aaviksoo ütleb: "Eesti keeli öeldes: “Lõuad pidada ja edasi teenida!” Ja seda kõike “sõna- ja arvamusvabaduse kaitseks!”"

Sõnavabadusega on Eestis ministri hinnangul üldse kummalised lood.

"Ühtpidi, vabadust mõõtvate edetabelite järgi, on seda vähemasti muu maailmaga võrreldes enam kui küll. Teistpidi kipub selle sama vabaduse ülemäärasus tegelikku vabadust tapma – paljud arukad, ent eneseväärikusest hoolivad inimesed ei soovi end enam sallimatute süljepritside märklauaks seada ja hoiavad oma arvamuse seltskonda, mis oskab sõnavabadusega vastutustundlikumalt ringi käia," arutleb Aaviksoo.

"Sellest tõusnud avalik kahju on tohutu ja olen seda meelt, et niisuguseid arvajaid peaks “liigse” sõnavabaduse eest kuidagi kaitsma. Kõige selle juures pole imekspandav, et formaalse ja piirideta sõnavabaduse kõige ennastsalgavate kaitsjatena esinevad just need, kel tasakaalukusega probleeme," leiab ta.

Niisugune vastuoluline on "see sõnavabaduse asi" Aaviksoo arvates.

"Tuleb välja, et see võib ka lihtsalt üle jõu ja mõistuse käia," lisab ta ajaveebis sapiselt.