Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Juhan Partsi sada tegu 2010. aastal

    Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts koostas nimekirja sajast asjast, mida ta koos kolleegidega on tänavu ära teinud.

    Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teatel oli nende prioriteet panustada majanduskasvu taastumisse ja majanduskeskkonna atraktiivsuse tõstmisse. Täna võib tõdeda, et Eesti majandus on jõudsalt kosuma hakanud. Sellele on kaasa aidanud nii avaliku kui ka erasektori investeeringud, uute töökohtade loomine, ekspordi suurenemine ja uute ettevõtete lisandumine.
    "Usun, et kõik teadvustavad endale, et praegu on suurte pingutuste aeg, edukama tuleviku jaoks tuleb olla innovaatiline ja tõsta tootlikkust," märkis Parts.
    Uude aastasse vaatab minister mõõduka optimismiga. "Väljakutsed Eesti majanduse ees on suured, aga stardipositsioon on tänu aastal 2010 tehtud tööle positiivne," märkis ta.
    Järgneb Juhan Partsi loetelu sajast tänavusest tööst:
    1. Eesti Konjunktuuriinstituudi mõõdetav majandususalduse indeks tõusis aastaga 14,2 punkti, jõudes 107,9ni.
    2. Eesti ettevõtetel läks välisturgudel hästi –  eksport kasvas tänavu kümne kuuga eelmise aasta sama ajaga võrreldes kolmandiku võrra.
    3. Riiklike ettevõtlusprogrammide kaudu toetati 2,9 miljardi krooniga 3262 projekti.
    4. Tööturu olukord Eestis paranes. III kvartalis vähenes töötute arv võrreldes I kvartaliga 23% (137 000-st 106 000-ni).
    5. 2010. aastal tuli EASi toel Eestisse 24 välisinvesteeringut mahuga 1,8 miljardit krooni.
    6. 517 alustavat ettevõtet said EASist stardi- või kasvutoetust.
    7. Tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringute toetust sai üle 60 ettevõtte kogusummas 250 miljonit krooni.
    8. Algas suurinvestori tehnoloogiainvesteeringute toetusprogramm, mille kaudu kaks ettevõtet said 60 miljonit krooni. Programm jätkub 2011. aastal. Toetuse saaja peab tegema vähemalt saja miljoni kroonise investeeringu ja looma sada uut töökohta.
    9. Käivitus kolm uut tehnoloogiaarenduskeskust, mille kaudu saavad kokku IKT, masinaehituse ja reproduktiivmeditsiini valdkonna tippkompetentsid.
    10. Seitse loomemajandusega tegelevat keskust said loomemajanduse infrastruktuuri toetusmeetme kaudu 77 miljonit krooni toetust.
    11. Tõsteti riikliku ettevõtluslaenu tagatist: sihtasutuse Kredex kaudu ettevõtjatele väljastatavate ettevõtluslaenude tagatiste kogulimiit tõusis 1,5-lt 2-le miljardile kroonile.
    12. Üleriigilisel ettevõtlusnädalal toimunud üritustel osales üle 15 000 inimese.
    13. Asutatud sihtasutus Ida-Viru Tööstusala sai riigilt 135 ha maad. Tööstusalale koondatud ettevõtted hakkavad tööd pakkuma 4400 inimesele.
    14. Riik toetas tootearendusprojekte 175 miljoni krooniga ehk teisisõnu iga päev anti 500 000 krooni toetust uute toodete ja teenuste arendamiseks.
    15. Koostöös kõrgkoolidega on ettevõtjad innovatsiooniosakuid kasutades läbi viinud ligi 250 projekti. Programmi eelarvet kolmekordistati 45 miljoni kroonini.
    16Toetati kaheksa uue testimis- ja pooltööstusliku labori loomist, mis annab Eesti ettevõtetele uusi võimalusi tootearenduseks.
    17. Kaheksas klastris tegutseb Eestis kokku juba üle saja ettevõtja, kes koostööd tehes panustavad oma konkurentsivõime tõstmisele EASi kaudu toetati IKT Demokeskuse ekspordiklastri, tuuleenergia klastri, puitmajade klastri, logistikaklastri, Eesti ECO klastri ja jäätmete taaskasutamise klastri arendamist.
    18. Töötati välja noori kasvuettevõtteid toetav Start-Up Eesti programm, mis annab paremad võimalused alustavatele ambitsioonikatele ettevõtjatele. Programmi kogumaht on 58 miljonit krooni.
    19. KredEx käendas ja finantseeris kokku 387 ettevõtet kogusummas 991,4 miljonit krooni.
    20. Algas gümnaasiumitele suunatud ettevõtlusõppe videoloengute sari, kus ettevõtluspraktikute kogemusi ja nõuandeid saavad soovi korral kuulata kõik gümnaasiumiõpilased. Loengusari, mida saab jälgida MKMi kodulehe vahendusel, jätkub 2011. aasta kevadeni.
    21 Eesti sõlmis lepingu liitumaks Euroopa Kosmoseagentuuriga. Koostati Kosmosevaldkonna arengukava, mis loob Eesti ettevõtetele uusi võimalusi ja aitab arendada uutel tehnoloogiatel põhinevaid rakendusi Eesti igapäeva elu paremaks muutmiseks.
    22.  Ettevõtluse baaskoolitust hakkasid inkubaatorites saama ka füüsilised isikud, mitte üksnes ettevõtjad.
    23. Koostöös kaubandus-tööstuskoja ja haridusministeeriumiga allkirjastati terviklik ettevõtlusõppe kava "Olen ettevõtlik", mille eesmärk on arendada ja rakendada ettevõtlusõpet koolides ja lasteaedades. 
    24.  Programmis "Investorteeninduse võimekuse tõstmine kohalikul tasandil" osaleb üle saja kohaliku omavalitsuse, kes õpivad paremini investoreid kaasama ja teenindama ning seeläbi oma kodukanti arendama.
    25. Koos Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi ja EBSiga sai hoo sisse vastutustundliku ettevõtluse edendamise projekt.
    26. Korterelamute renoveerimiseks suunati 470 miljonit krooni saastekvoodi müügist laekunud raha, mis aitab vähendada inimeste küttekulusid, säästes nii raha kui keskkonda.
    27. KredExile laekus 55 korterelamute rekonstrueerimistoetuse taotlust kogusummas 15,2 mln krooni. Positiivse otsuse on saanud 48 taotlust 13,2 miljoni väärtuses.
    28. 359 mln krooni CO2 kvoodi müügist saadud raha eraldati uute tuuleparkide rajamiseks, mis võimaldab eeldatavalt paigaldada täiendavalt ca 27 MW jagu tuulikuid. Hetkel on Eestis tuuleparkide kogumaht ca 150 MW.
    29. Monopolide ohjamise seadusega toodi ka kaugküttes hinnakontroll konkurentsiameti alla, mis loob eeldused vee ja toasooja hinna püsimisele mõistlikul tasemel.
    30. Kehtestati nõue, et sügis-talveperioodil tuleb soojakatkestusest ette teatada vähemalt 90  päeva, et ära hoida tervetes kortermajades kütte väljalülitamine kõige külmemal ajal.
    31. 1. aprillil avanes elektriturg 35% ulatuses suurtarbijatele, kelle aastane tarbimismaht on üle 2 GWh. Koostöös Nordpool Spotiga käivitus elektribörs vabaturul kauplejatele – läbi elektribörsi on võimalik osta igal ajahetkel kõige soodsama hinnaga regioonis saadaolevat elektrit.
    32. Valmis Eesti taastuvenergia tegevuskava aastani 2020, mis seab eesmärgiks suurendada taastuvenergia osakaalu lõpptarbimisest 25%ni, sealhulgas taastuvkütuste osakaalu viimise transpordis 10%ni.
    33. Töötati välja uus taastuvenergiatasu süsteem, mille eesmärk on kaotada ära taastuvenergia projektidele makstavad ebamõistlikult kõrged toetused ja alandada seeläbi elektri hinda.
    34. Sõlmiti Estlink2 kaabli ja konverterseadme ehituslepingud kogumaksumusega ligi 4,7 miljardit krooni.
    35. Sveitsi-Eesti koostööprogrammist sai kohalike omavalitsuste energiasäästlike hoonete ehitamiseks ca 80 miljoni krooni eest toetust 5 projekti.
    36.  Eraldi Eesti Energia kontsernist põhivõrk ja loodi nõnda elektrituru osalistest sõltumatu võrguhaldaja Elering.
    37.  Viidi lõpule riigihange kahe uue põlevkiviploki ehitamiseks Narva elektrijaama koguvõimsusega kuni 600 MW.
    38.  Eesti Energia alustas Irusse jäätmetel töötava elektrijaama ehitamist, mille tulemusel tugevneb tulevikus konkurents jäätmehindade osas. Investeering on kokku ca 100 miljonit eurot, jaama võimsuseks tuleb kuni 17 megavatti.
    39.  Riik säilitas rahvusliku lennukompanii AS Estonian Air, omandades 90% ettevõtte aktsiatest. Estonian Airi ülesandeks on Eesti elanike reisivõimaluste avardamine.
    40. Odavlennufirma RyanAir hakkab lendama Eestisse ja Eestist üheteistkümnesse sihtkohta.
    41. Konteinertransiidi arendamiseks investeeriti Muuga konteinerterminaliala laiendusse, tagalaala ning teede- ja tehnovõrkude rajamisse 1,1 miljardit krooni.
    42. Tallinna lennujaamale eraldati riigieelarves 65 miljonit krooni turvakulude ja regionaalsete lennujaamade ülalpidamise katteks, millega tekkis võimalus lennujaamamaksude alandamiseks ning uute lennufirmade tulekuks Eesti turule.
    43. Kuivastu, Virtsu, Heltermaa ja Rohuküla sadamate rekonstrueerimisse investeeriti 460 miljoni krooni.
    44. Rekonstrueeriti Piirissaare ja Laaksaare sadamad, osteti uus parvlaev ning ehitati tolmuvaba kattega tee.
    45. Eraldati 340 miljonit krooni sobivate laevade ehitamiseks ühenduse pidamiseks Kihnu, Ruhnu, Abruka, Prangli ja Vormsiga.
    46. Sõlmiti leping Ruhnule sõitma hakkava laeva ehitamiseks Eesti ettevõttega Baltic Workboats. Laev valmib 2012. aasta kevadeks.
    47. Hiiumaa ja Saaremaa elanikud saavad soodsamalt praamiga sõita.
    48. Valmis Abruka sadam, millesse investeeriti 34 miljonit krooni.
    49.  Tallinna Sadama reisiterminalid said tänu renoveerimisele värske ja kaasaegse ilme.
    50. Jahisadama rajamisega lõi Tallinna Sadam võimaluse tulla isikliku alusega otse südalinna.
    51. Uus Sadama turg meelitab turiste ning pakub kodumaised toiduaineid ja käsitööd kesklinnas.
    52. Paranes liiklusohutus: tänavu hukkus Eestis liikluses78 inimest (29. detsembri seisuga). Eelmisel aastal hukkus samal ajal 100 ja tunamullu 132 inimest.
    53. Jõhvi külje all valmis Kukruse-Jõhvi renoveeritud teelõik, mis on Eesti kõigi aegade suurim tee-ehitusobjekt (628 mln krooni).
    54. Mäos valmis Kesk-Eesti tähtsaim liiklussõlm (u 500 mln krooni).
    55. Otsustati eraldada 329,4 miljonit krooni Tartu läänepoolse ümbersõidu ehitamiseks
    56. Audrus avati saja-aastane renoveeritud Audru sild.
    57. Teeilmajaamade süsteem täienes 11 teekaamera võrra (nüüd on kokku 32 kaamerat).
    58. Maikuus käivitus kiiruskaamerate süsteem Tartu maanteel, detsembris hakkasid tööle ka kaamerad Tallinn-Pärnu-Ikla maanteel.
    59. Tolmuvaba kattega kaeti 264,6 km jagu maanteid, mis on üle paarikümne kilomeetri rohkem, kui kahel eelneval aastal.
    60. Maanteede äärde valmis ligi 70 km kergliiklusteid, mis on rohkem, kui ühelgi varasemal aastal.
    61. Ehitati või remonditi 54 viadukti ning silda (mullu 50).
    62. Ülemiste liiklussõlme ehitamiseks eraldati Tallinna linnale 179 mln lisakrooni. Kokku on Ülemiste tööde maksumus 1,18 miljardit krooni.
    63. Maanteeamet läks üle uuele autoregistri infosüsteemile ARIS2.
    64. Maanteemuuseumis avati uus alaline näitus Eesti teede ajaloost.
    65. Sõlmiti lepingud 38 uue rongi ostuks, millest 18 on elektrirongid ja 20 diiselrongid. Tehingu kogumaksumuseks on 4,5 miljardit krooni.
    66. Algas Türi-Viljandi raudteelõigu rekonstrueerimine, milleks ELi vahenditest eraldati 200 miljonit krooni.
    67. Alustati raudteeliinide kontaktvõrgu rekonstrueerimist Tallinnas ja selle lähiümbruses, eesmärgiga suurendada elektrirongide sõidukiirust aastast 2012. Investeeritakse 232 miljonit krooni Euroopa Ühtekuuluvusfondist.
    68. Vähendati oluliselt veoteenuste osutamiseks vajalike lubade maksumusi alates uuest aastast.
    69. Mobiiltelefoni abil saab oma isikut tõestada ja hääletada juba järgmistel valimistel.
    70. Tulenevalt elektroonilise side seaduse ja infoühiskonna teenuse seaduse muutmisest tohib elektroonilist rämpsposti (sh e-post, faks, SMS, MMS) ehk spämmi füüsilisele isikule edaspidi saata üksnes tema eelneval nõusolekul.
    71. Eesti ja Ukraina allkirjastasid IT-alase kokkuleppe, mis avab paremad võimalused Eesti IT-ettevõtetele oma toodete tutvustamiseks ja müügiks Ukrainas.
    72. Eesti läks üle maapealsele digitaaltelevisioonile.
    73. Algas ülikiire internetivõrgu EstWin väljaehitamine, 2015. aastaks valmib internetivõrk, mis võimaldab viia ülikiire interneti kõikjale Eesti maapiirkondadesse.
    74. Valmis interaktiivne riigi infosüsteemi teejuht, mis tutvustab Eesti e-lahendusi ja õpetab neist kasu saama.
    75. Tarbijakaitseamet reageeris kiiresti, korraldades reisikorraldaja Top Tours maksejõuetuse ilmnemisel  maikuus  kahe ööpäeva jooksul 427 tol hetkel Türgis ja Kreetal reisil viibinud TopToursi kliendi Eestisse naasmise.
    76. Koostöös maksu- ja tolliametiga viis tarbijakaitseamet läbi esimese ettevõtjaile ja ettevõtlikele inimestele suunatud riigiasutuste ühise foorumi "Suunanäitaja 2010", kus osales 200 ettevõtjat/ettevõtlikku inimest.
    77.  Jõustus turismiseadus, mis muudab reisifirmade tegevuse tarbija jaoks läbipaistvamaks ning kaitseb reisijaid makseraskustesse sattunud reisifirmade eest.
    78. Eesti osales edukalt EXPO maailmanäitusel Hiinas. Tänu sellele said Hiina võimalused palju käegakatsutavamateks Eesti ettevõtjatele, ülikoolidele, ametiisikutele ja kodanikele.
    79. Tööd austas patendiinfo keskus, kus põhieesmärgiks on teha patendiinfo kaudu kõigile kättesaadavaks analoogsete toote-, tehnika- ja tehnoloogiaprobleemide lahendusteks väljatöötatud tehnilisi- ja disainilahendusi.
    80. Uuenenud riigiportaal eesti.ee pakub kodaniku- ja ettevõtjasõbralikumat internetikeskkonda suhtlusel riigiga. 
    81. Hea e-teenuse kuu jooksul tunnustasid Eesti arvutikasutajad 47 erinevat e-lahendust.
    82. Riigi infosüsteemide arenduskeskuse infoühiskonna teadlikkuse tõstmise programmi raames toimunud koolitustel osales ligi 2500 avaliku- ja erasektori spetsialisti.
    83. Genereeriti uus ID-kaardi sertifikaat ning võtmepaar, mis saab isiku ja tema toimingute, näiteks digitaalallkirjade ehtsust tõestavate teenuspakkujate kinnitamise ja hindamise aluseks.
    84. Loodi ID-kaardi baastarkvara esimene riiklik tugi Linuxile ja Macile.
    85. Toimus küberkaitseõppus TallinnCIIP 2010, mille eesmärk oli arendada riigiasutuste ja erasektori koostööd ning otsustusmehhanisme rünnakute korral.
    86. Eesti.ee portaali üleriigilise teavituskampaania raames külastati kontsertprogrammiga kaheksat linna.
    87. Aasta jooksul toimus riigi infosüsteemi valdkonna üld- ja kasutajakoolitused ehk projekt nimega "Tark e-riik". Kokku toimus aasta jooksul üle 50 koolituse, osales ca 1500 avaliku ja erasektori spetsialisti.
    88. Turismitoodete arendusse ja erinevatesse turismitoetustesse investeeriti kokku 218 miljonit krooni.
    89. Eestit külastanud välistusristide ööbimiste arv tegi kõigi aegade rekordi – kasvades 2010. aasta 9 kuuga 2,53 miljoni ööbimiseni.
    90. Ka siseturism kosus – kümne kuu jooksul ööbis mõnes hotellis, motellis või kämpingus 8% rohkem eestimaalasi kui mullu.
    91. 11 kuuga on Tallinna sadamat läbinud 7,3 miljonit reisijat ehk rohkem kui ühelgi varasemal aastal terve aasta jooksul.
    92. Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamiseks korraldati sihtturgudel üle 80 ürituse ja kampaania ning võõrustati ning informeeriti üle 200 välisajakirjaniku ning üle 500 reisikorraldaja.
    93. Uuendati visitestonia.com lehekülge, mida külastati 1,4 miljonit korda ehk ligi kaks korda enam kui eelneval aastal.
    94. Kuue ettevõtja turismiarendusprojektid said toetust 50,1 miljonit krooni.
    95. Turismiühenduste ja regioonide turundustegevusi sihtturgudel toetati läbi 22 projekti kokku 23,7 miljoni krooniga, 17 ettevõtja turundustegevusi sihtturgudel toetati kogusummas 18,2 miljonit krooni
    96. Paarikümne rahvusvahelise ürituse ja konverentsi toimumist Eestis toetati kokku 15,4  miljoni krooniga.
    97. Käivitus rahvusvaheliste turundusürituste programm, mille raames õnnestus hästi "Eesti mööbli ja disaini päev" Stockholmis.
    98. Riik müüs OÜ Tehnokontrollikeskuse 37 miljoni krooniga.
    99. Tehnilise järelevalve amet viis edukalt läbi konkursi neljanda põlvkonna mobiilside ehk 4G sageduslubade müümiseks, järgmise kuue aasta jooksul ehitatakse Eestisse tuhandeid uusi mobiilside tugijaamu.
    100. 276 lasterikast pere sai oma elutingimuste parandamiseks toetust kogusummas 35 miljonit krooni. Kokku on sellest programmist toetatud juba 1035 paljulapselist peret.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Suure seitsmikuga on ühinemas uus tegija
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Tallinna lennujaamas enam vedelikke ja arvutit kotist välja võtma ei pea
Tallinna lennujaamas julgestuskontrolli uute masinate seadistamine ja testimine sai valmis ja enam ei pea reisijad enam vedelikke ja arvuteid käsipagasist välja võtma, teatas lennujaam.
Tallinna lennujaamas julgestuskontrolli uute masinate seadistamine ja testimine sai valmis ja enam ei pea reisijad enam vedelikke ja arvuteid käsipagasist välja võtma, teatas lennujaam.