Kaardikeskus: 10% tehinguist vajas järeleaitamist

„Kella kahe ajal (päeval – toim), kui kokkuvõtteid tegime, olid kõik süsteemid juba üleval. Peasüsteemid said üles kella neljast (öösel – toim). Olin kella neljani ise arvuti taga,“ rääkis Tinn euro kasutuseletulekust.

Selleks, et makseterminal hakkaks eurosid vastu võtma, peab kroonitehingute info enne ära saatma. Makseteminale on olnud vaja järele aidata, kuna kroonitehingute lõpetamine ei toimunud kõikjal automaatselt.

„Kui info automaatselt ära ei läinud, on vaja päev käsitsi lõpetada. Selle kohta olid meil ka juhendid ja neile, kes hätta jäid, anti kaardikeskusest ka telefonitsi nõu,“ selgitas Tinn.

Kaupluste tehnilise poole eest vastutavad laias laastus kassasüsteemide müüjad. Sellised terminalid, mis pole end veel eurode vastuvõtuks häälestanud, annavad tehingu sooritamise katsel vastuse koodiga 120.

Kui otse peale südaööd ulatus selliste vastuste hulk ligikaudu 10%ni tehingute üldarvust, siis laupäeva pealelõunaks oli tagasilükatud tehingute osakaal langenud Tinni sõnul alla 1%.

„Igal juhul hingan nüüd kergendatult,“ kommenteeris Tinn selja taha jäänut, kuid pidutsema hakkamiseks pole tema sõnul veel õige aeg. „Pidu jõuab hiljem pidada küll, kui asi on maha rahunenud. Tasub meeles pidada, et paljud kauplused on nädalavahetusel suletud ja nendega tuleb tegeleda esmaspäeval,“ märkis ta.

Tinn pani esmaspäeval eurodega arveldamist alustavatele kaupmeestele südamele, et nad kontrolliksid, mis valuutas tehinguid teevad, kas eurodes või endiselt kroonides. Kui tehinguinfo kajastub kroonides, on vaja makseterminali n-ö käsitsi järele aidata.

Tinn ei osanud laupäeval öelda, kui palju eurole üleminek Pankade Kaardikeskusele maksma läks. „Pigem on see mõõdetav teistest projektidest saamata jäänud tuluga, sest oleme kogu aasta pidanud tegelema euroga,“ selgitas ta.

Eeloleval aastal plaanib seni Põhjamaades ja Eestis tegutsenud Pankade Kaardikeskus töötada välja nii uusi teenuseid kui laieneda ka Lätti ja Leetu.