Ekspordi nii suurt kasvu kui mullu enam oodata ei ole

Heido Vitsur 04. jaanuar 2011, 00:00

Selle aasta majanduskasvuks prognoosin 3,5 protsenti. Nii vähe seepärast, et ekspordi nii suurt kasvu, kui oli 2010, enam oodata ei ole. On hea, kui saame ekspordi kasvuks veerandi või kolmandikugi mullusest. Sisenõudluse kiireks kasvuks vähemalt esimesel poolaastal pole erilisi lootusi.

Tööpuudus. Esimeses kvartalis on tööpuudus Eestis läbi aegade olnud reeglina aasta suurim. See aga tähendab nõrga sisenõudluse püsimist.

Tööpuudus jääbki alanud ja ka järgnevate aastate suurimaks majandusprobleemiks. Meil oleks viimane aeg teadvustada selle probleemi tõsidust. Kuivõrd tööturu-uuringud jäävad meil tegelikust hetkest kuni pool aastat maha, tuleks mõelda sellele, kuidas kaudsete näitajate alusel saada operatiivsemat teavet tööturul toimuvast. Registreeritud tööpuuduse näitaja selleks ei sobi. Nt on meil kolmveerandi aastaga registreeritud tööpuudus oluliselt vähenenud, kuid sotsiaalmaksu laekumine pole paranenud. Viletsa olukorra säilimisest tööturul räägib ka tõsiasi, et tervisekindlustust maksvate isikute arv oli võrreldes 1. aprilliga kasvanud 1. detsembriks ainult 6000 isiku võrra.

Küsimused pöördest ettevõtluses, töötajate koolitamisest ja palkade tasemest, moodustavad omavahel seotud kompleksi, mida nimetatakse keskmise sissetulekutaseme lõksuks. St meil pole erilisi eeldusi rahvusvahelises väärtusahelas kõrgemale tõusmiseks, kuivõrd meie konkurentsieelised on endiselt meie asukoht ja madalam kulude tase allhanke tegemisel, mitte aga meie endi võime toodet disainida ja seda maailmaturgudel müüa. Kriisijärgselt pole meie positsioon oluliselt muutunud. Küll on riikidevaheline konkurents tugevnenud. Seega allhanke tegijad palku eriti tõstma ei pea, ent nad peavad siiski arvestama, et tööjõu suurenenud mobiilsus meie regioonis mõjutab Eesti tööturgu oluliselt, mistõttu madalapalgalist kvaliteetset või oskustööjõudu on siin ka suure tööpuuduse tingimustes raske leida.

Inflatsioon. 2010. aasta hinnatõusust oli umbes pool valitsuse kätetöö. Selle aasta hinnatõus on suuremalt jaolt maailmamajanduse arengutest tingitud ja seda suurimal määral tänu Aasia kiirele arengule. Kui jätta kõrvale monopoolsete ettevõtete ja avalike teenuste hinnad, on hindade valdkond minu arvates selline, kus igasugustest mõjutamistest on rohkem kahju kui kasu.

Euro. Euro roll on stabiliseeriv, siduv ja lihtsustav. Euro muudab meie elu mugavamaks ja vähendab riske ega võta meilt praktilist mitte midagi ära. Ühtki neist kasulikest külgedest ei ole aga kahjuks võimalik kvantitatiivselt mõõta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:44
Otsi:

Ava täpsem otsing