Seljad kokku, ja tegudele!

"Maailm on kruusateel uue normaali poole," iseloomustas SEB analüütik Hardo Pajula praegu majanduses toimuvat PIMCO juhtide Bill Grossi ja Mohamed El-Eriani tsitaadiga.

Ettevõtja Jüri Käol on tunne, et tuleb hea aasta. "Aasta algus tuleb jaekaubanduses tagasihoidlikum. Inimestel on šokk eurost, ei osata seda väga kulutada. Numbrid on väikesed ja psühholoogiline harjumine võtab aega. Aga ma usun, et aasta tuleb hea ja kõik ärid kasvavad," lausus Käo, kuid lisas, et kasvu suurust ta välja tuua ei oska.

Konjunktuuriinstituudi juhi Marje Josingu hinnangul arenevad 2011. aastal just eksporditurud kiiresti. "Eesti ettevõtjad on väikesed ja üksi on raske läbi lüüa. Seljad kokku, ja suuremale turule!" soovitas ta entusiastlikult.

Esimesed kuud on tema sõnul ettevõtjaile rasked, sest koos rahaga võib muutuda mõtlemine. "Ettevõtjatel on vaja kõik ringi teha. Aga need valud tuleb ära põdeda, sest eurost on iseenesest ettevõtjatele ju ikka kasu. Välisinvestoritele ja partneritele on meie ettevõtjatel euroruumi saades lisatärn juures," lausus Josing.

Võtmesõnaks töötus. Käo usub töötuse vähenemist. "Siis hakkavad ka muud asjad paremaks minema. Tekib nõudlus ja siseturg hakkab kasvama. Olen optimistlik. Käibe- ja kasuminumbrid hakkavad kasvama kõigil ettevõtetel, eelkõige eksportivatel ettevõtetel," rääkis ta.

Josingu hinnangul tööpuudus väheneb, kuid mitte kiiresti. Insenerikaadrist on puudus, neid nõutakse, aga neid pole. Ka professionaalsetest liinitöötajatest on puudus. Üle on madalama kvalifikatsiooniga tööjõudu, rääkis ta.

Börsieksperdi Kristjan Lepiku hinnangul alaneb tööpuudus paar protsenti. "Ajal, kui paljudes Lääne-Euroopa riikides on tööpuudus üle 10%, ei saa meilgi seis parem olla. Seetõttu ei saa ka palgad kiiresti kasvada, kuid vaikne paranemine tõenäoliselt toimub," lausus ta.

Pajula hinnangul jääb tööpuudus endiselt kõrgeks. "Nominaalpalk kasvab veidi aeglasemalt kui majandus tervikuna. Keskmine palk võiks seetõttu kasvada umbes 5%," pakkus ta.

Tarkvarafirma Webmedia juhi Taavi Kotka arvates tiheneb konkurents kvaliteetsele tööjõule, mistõttu vaadatakse üle kompensatsioonimudelid. "Ootan huviga, kuidas hakatakse Eestis kasutama laialdasemalt optsioonide andmise võimalust. Tänu maksumuudatustele on nüüd võimalik paremini siduda ettevõtte kasv töötaja boonustega," märkis Kotka.

Rongist ei tohi maha jääda. Käo sõnul peaksid ettevõtjad vaatama firma arengule optimistlikumalt. "Rasked ajad on nad ajanud stressiseisundisse, kuid praegu tuleks teha kasvuotsuseid. Kui neid lähiajal ei tehta, siis võib konkurentsis maha jääda," hoiatas ta. Ka Käo ettevõte NG Investeeringud näeb tuleval aastal kasvu.

Tema sõnul peaksid ettevõtted arengusse investeerima - uued ideed ja uued lähenemised. Maailm on muutunud ja pärast kriisi on kõik teistmoodi. "Ei tohiks olla ninapidi kinni Eesti asjades, vaid tuleks vaadata maailmas toimuvat," soovitas Käo.

Silmet Grupi suuromaniku Tiit Vähi hinnangul mängivad tuleval aastal investeerimisotsuste tegemisel suurt rolli sisepoliitilised seisukohad. "Riigitruu inimesena jälgin perioodi praegusest ajast kuni valimisteni ja seda, mida koalitsioon pärast valmistulemuste väljaselgitamist ütleb. Mind huvitab koalitsioonipoliitika. Kui see pole külma sõja jätkamine, vaid koostöö jätkamine Venemaaga, siis olen nõus Sillamäe sadama projekti jätkama. Kui jätkub sapine kiusuajamine, siis ma selle projektiga ootan," lausus ta. Vähi lisas, et tema ettevõtted plaanivad laieneda, kuid suurte otsuste puhul oodatakse signaale uuelt koalitsioonilt.

Auraha ettevõtjatele. Lepiku sõnul on kriisi ulatus siin olnud oluliselt rängem kui suurtes riikides, kuid oleme sellega hakkama saanud ning reageerinud paindlikult. "Kui siit targalt edasi toimetada, siis on Eestil head eeldused olla järgmise 5-7 aasta jooksul üks paremini kasvavaid majandusi Euroopas. 2011. aasta deviis võikski olla "Tark ei torma"," märkis börsihai.

Kotka hinnangul võiks tuleva aasta märksõna olla "Tagasi kooli". "Rahvusvaheline müük, turundus, uued materjalid, tootmismetoodikad jne. Ei ole valdkonda, mis ei oleks viimastel aastatel teinud läbi tohutut arenguhüpet," märkis ta.

Kui möödunud aasta oli ettevõtjatele ellujäämise ja veidi ka kasumi teenimise aasta, siis tuleval aastal pangajuht Aivar Rehe sõnul see positiivne viirus levib. Aastast 2011 peaks saama aasta, kui investeeringud hoogustuvad.

Milliseks kujuneb Teie hinnangul aasta 2011 ettevõtjatele? Kui 2010. aastal tekkisid esimesed just ekspordile ja innovaatilistele lahendustele orienteeritud majandussektorid, kus "jääda ellu" strateegia asendus ettevõtjale kohasema "teenime kasumit" strateegiaga, siis 2011 näen selgelt selle positiivse viiruse levimist ka laiemalt majanduses.

Eesti ettevõtja on saanud tagasi usu oma ettevõtte ja meeskonna võimekusse ning oma meeskonna soovi võtta vastu uusi väljakutseid, on selleks siis taastuvad müügiturud või uutele turgudele laienemine. Oleme inflatsioonis vähemalt 3-4% kasvu tunnistajaks, kusjuures veduriteks on kiire energialiikide hindade kasv maailmas ja nõrk konkurents siseturul.

Kas käibe- ja kasuminumbrid võiksid kosuma hakata? Prognoosin nii käibe kui ka kasumi kasvu majanduses tervikuna ja eraldi võetuna. Käibe kasvu üks allikas on kindlasti uute turgude hõivamine.

Kuigi ekspordile suunatud tootmise/teenuse harudes leidis 2010. aastal aset rohkem kui 20protsendiline müügimahtude kasv (võrrelduna 2009. aasta baasiga), julgen prognoosida ka 2011. aastal vähemalt paarikümneprotsendilist kasvu. Sisetarbimine vajab tugevamaks kasvuks tarbijausalduse oluliselt suuremat taastumist.

Mis saab palkadega? 2011. aastal püüavad ettevõtted suuremal määral hakkama saada olemasoleva personaliga, kuid samas töö tootlikkuse kasvuga kaasneb tööjõukulude kasv, mis tähendab palkade kasvu.

Aga tööpuudus - kasvab või kahaneb? Tööpuuduses näeme ettevaatlikku languse trendi.

Mõni märksõna ettevõtjatele - kas laieneda või kärpida kulusid või olla n-ö ootepositsioonil? Ettevõtjaid julgustaksin investeerima tootearendusse ja innovatsiooni. Samuti on vaja hajutada müügiturgude riske nii siseriiklikult kui ka globaalselt. See tähendab, tuleb olla rohkem valmis "kulutama" toote või teenuse müügi- ja turundustegevustesse, sh näiteks osalema messidel, leidmaks endale iseseisvalt uusi turge.

Mis lausega Te alanud aasta sisse juhataksite? Kaevikust välja, euroga uutele turgudele!

Euroopa majandusele on 2011 keeruline aasta, kus kasvuväljavaateid ahistavad nii ettevaatlik tarbimine kui ka meeleolu masendav riikide võlakriis. Suur eelis on neil riikidel, kes on rahanduse kontrolli alla saanud, ei pea teenindama suuri laene, ei kannata intressimäära tõusu all ega pea tõstma makse. Eesti kuulub kõige rõõmsamasse seltskonda - ka selle tõttu, et meie rahanduskultuuri jagavad meie eksporditurud Soome, Rootsi ja Saksamaa. Ka oleme viimase pooleteise aastaga teadvustunud välisinvestorite ja turistide jaoks, mis ei saa jääda praktilise mõjuta.

Meie suurim risk ELi võlakriisi kõrval on valimised. Enamiku jaoks on eelarvedistsipliin ja euro vaid silt, mis ei ohjelda lubadusi. Kevadisi koalitsioonikõnelusi on selles meeleolus väga raske ette kujutada.

Ettevõtlusele tuleb soovida ekspordiõnne ja investeerimist, et alanud kasvuga toime tulla. Ja olude ettevaatlikku hindamist.

Ma loodan, et 2011. aasta on töö tegemise, õppimise ja uute alguste aasta. Päris paljud naudivad endiselt aastatetagust edupositsiooni, märkamata, et teised on juba pikalt mööda jooksnud. On aeg asjad ümber mõelda ning võtta uued kogemused ja teadmised appi ning hakata uut moodi tegutsema, tuleb vahetada kas tegevusala, tehnoloogiat või turge.

Kasumid ja käibed kasvavad kindlasti, kuid ilmselt mitte kõigil. Palgad kasvavad samuti, kuid see oleneb ettevõttest ja erialast. Euro kasutuselevõtmine teeb inimestele veelgi reljeefsemalt selgeks, kui vähe nad Eestis võrreldes Soomega teenivad, mistõttu huvi välismaal tööd leida ilmselt kasvab.

Autor: Kaisa Tahlfeld