Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Alanud aasta tuleb Eestile kindlasti parem kui eelmine

    Alustades lõpust usun, et äsja alanud aasta tuleb Eestile parem, kui seda oli eelnev. Eesti ettevõtted ja riik on läbinud äärmiselt kiire ning vältimatu kohandumise uute, lahjemate majanduslike oludega.
    Riigina seisame paljulubaval lävepakul, mis viib uude, seekord loodetavasti rohkem ekspordil põhinevasse majanduskasvu perioodi. Usun, et alanud aastal tööpuudus Eestis alaneb, investeeringud suurenevad ning euroehmatuse üleelanud tarbijad hakkavad teisest kvartalist alates rohkem kulutama, kahjuks osaliselt ka üle kulutama. Ettevõtjad aga peavad jaanuaris harjuma eelkõige 15,65 korda väiksema käibe ja kasumiga - see nõuab kõigilt mõtlemise ümberhäälestust. Kuigi paljud inimesed hindavad eurot negatiivselt, on tegemist majanduslikult väga positiivse ja rahvuslikku eneseuhkust tõstva sündmusega. Oleme esimene endise NSVLi liiduvabariik, kes kuulub nii Euroopa Liitu, NATOsse, OECDsse kui ka eurotsooni. Meil on selgelt põhjust oma riigi ja iseenda üle uhked olla.
    Meie väikese riigi sõltuvus ekspordist on äärmiselt suur. Seetõttu on siseriiklikust tegevusest olulisem see, mis toimub välismaailmas. Põgusal esmavaatlusel paistab olukord igati rahuldav, kuid tegelikkuses ei ole see kaugeltki nii rõõmustav.
    Usun, et 2011. aasta kujuneb riigivõlakirjade kriisi aastaks. Globaalses pildis on õhus mitu ähvardavat äikesepilve, mis sellise arengu vältimatusele viitavad - riigivõlakirjade hinnad on kukkunud (mööngem, et väga kõrgelt tasemelt) ehk investorite oodatavad intressimäärad on tõusnud, võlakirjaturufondidest on raha välja jooksnud, riiklike eelarvete defitsiidid on jätkuvalt kolossaalsed ning paranemist pole oodata ka tänavu.
    Hoolekanderiikide toimemudel marsib vanas maailmas lühiajaliselt ikkagi edasi, ütleks Hardo Pajula. Lisaks on lõviosa arenenud riikide möödunud aasta majanduskasvust saavutatud riiklike abiprogrammide toel. Valitsuskulutuste piiramisel aga kasvaks paratamatult tööpuudus, mis on arusaadavalt poliitikute suurim mure. Peame eeldama, et alanud aastal on valitsustel palju keerulisem finantsturgudelt raha laenata. Lisaks tuleb seda teha ka tunduvalt kõrgema hinna eest kui mullu, mis survestab veelgi rohkem kuludest pungil riikide eelarveid.
    The Economisti andmetel on USA-l vaja tänavu laenata 4 triljonit dollarit, Euroopa valitsustel kokku peaaegu 3 triljonit dollarit ja Jaapanil ei rohkem ega vähem kui 50% SKTst. Seda kõike selleks, et katta jooksvat defitsiiti ning pikendada lühiajalisi laene ei millegi muu kui uute laenudega. Arenenud riikide võlatase on viimase kolme kriisiaasta jooksul kasvanud keskmiselt 50%. Nentigem, et mõiste arenenud riigid - eeskätt Jaapan, USA ja Euroopa Liidu suurimad liikmed - kõlab sellises kontekstis eriti irooniliselt.
    Oluline on lähedal. Laias maailmas toimuvast on meie jaoks peamine eeskätt Skandinaavia riikide majanduslik seis, mis on kogu kriisi vältel näidanud uskumatut tugevust. Rootsi majanduse hiljutine kolmanda kvartali kasv 6,9% on enam kui muljetavaldav. Soome näitas kolmandas kvartalis 3,7% majanduskasvu. Loodame, et Soome-Rootsi ekspordimasin ei väsi ja annab allhanketööd ka meie inimestele.
    Kinnisvarahinnad on aga nii Rootsis kui ka Soomes tõusnud hirmutavalt kõrgele tasemele, teisalt kujundab Rootsi oma rahapoliitikat iseseisvalt ja mõlemad riigid on 90ndate alguspäevilt palju õppinud. Samas tasub valvas olla ja sündmusi põhjanaabrite juures hoolega jälgida.
    Tuleb hea aasta! Kitsamalt rääkides usun, et kinnisvarasektorile on tulemas esimene majanduslikult hea aasta pärast kolmeaastast vaheaega. Pärast 50protsendilist eluasemehindade langust on tekkinud lootus, et kinnisvarahinnad pöörduvad inflatsioonist kiiremale tõusule ja müügiperioodid lühenevad. Positiivsuseks annab alust nii eestlaste paranev tulevikuootus kui ka pankade soov senisest rohkem laenata. Teisalt on olemas oht liigseks optimismiks. Tekib küsimus, kas näiteks Tallinnas arendajad uute korterite vajadust kogu mahus mitte üle ei hinda? Parim tõe kriteerium on muidugi praktika. Ärikinnisvara sektorisse jõuab majanduskasv alati viivitusega, kuid ka siin on halvimad päevad möödas.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.