Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Seljad kokku ja tegudele!

Kaisa Gabral 04. jaanuar 2011, 07:02

Kui möödunud aasta oli kui kihutamine kruusateel, siis tuleva kassi aasta osas ollakse vaatamata „looma“ tujukusele siiski optimistlikult meelestatud. Loodetakse majanduse kosumisele ja planeeritakse uusi investeeringuid.

„Maailm on kruusateel uue normaali poole,“ iseloomustas SEB analüütik Hardo Pajula hetkel majanduses toimuvat  PIMCO juhtide Bill Grossi ja Mohamed El-Eriani tsitaadiga.

„Minul on selline tunne, et tuleb hea aasta. Kui ma oma ärisid vaatan, siis jaekaubanduses tuleb tagasihoidlikum aasta. Inimestel on šokk eurost, ei osata seda väga kulutada. Numbrid on väikesed ja psühholoogiline harjumine võtab aega. Aga ma usun, et aasta tuleb hea ja kõik ärid kasvavad,“ lausus suurettevõtja Jüri Käo heatujuliselt telefonis, kuid lisas, et kasvu suurust konkreetselt välja tuua ei oska.

Konjuktuuriinstituudi juhi Marje Josingu hinnangul arenevad aastal 2011 just eksporditurud kiiresti. Kes ettevõtjatest vähegi saab, peaks tema hinnangul olema koostööaldis teiste ettevõtjatega ning ekspordile panustama. „Eesti ettevõtjad on väikesed ja üksi on raske läbi lüüa. Seljad kokku ja suuremale turule!“ oli Josing entusiastlik.

Ka Josingu arvates on tuleva aasta esimesed kuud ettevõtjatele rasked, sest koos rahaga võib muutuda kogu mõtlemine. „Ettevõtjatel on vaja kõik ringi teha. Aga need valud tuleks ära põdeda, sest eurost saab iseenesest ettevõtjatele ju ikka kasu olema. Välisinvestoritele ja partneritele on meie ettevõtjatel euroruumi saades lisatärn juures,“ lausus Josing.

Võtmesõnaks saab töötus

„Mina usun, et järgmisel aastal trend jätkub, töötus väheneb. Ja kui väheneb töötus, siis hakkavad ka muud asjad paremaks minema. Tekib nõudlus ja siseturg hakkab kasvama. Olen optimistlik. Käibe ja kasumi numbrid hakkavad kasvama kõigil ettevõtetel, eelkõige eksportivatel ettevõtetel,“ rääkis Käo.

Marje Josingu hinnangul on meie tööpuudus aga täiesti nihkes. Tema sõnul võtaks iga neljas IT-sektori tööandja endale uue töötaja, kuid kvalifitseeritud inimesi pole turult võtta. „Tööpuudus väheneb, kuid mitte kiiresti. Insenerkaadrist on puudus, neid nõutakse, aga neid pole. Ka professionaalsetest liinitöötajatest on puudus. Üle on madalama kvalifikatsiooniga tööjõudu, keda on raske ümber õpetada nõutavatele erialadele,“ tõi Josing näiteid.

Börsihai Kristjan Lepiku hinnangul alaneb tööpuudus paar protsenti, kuid see alanemine ei saa olema kiire. „Ajal kui paljudes Lääne-Euroopa riikides on  tööpuudus üle 10%, siis ei saa meilgi seis parem olla. Seetõttu ka palgakasv ei saa olla kiire, kuid vaikne paranemine tõenäoliselt toimub,“ lausus ta.

Analüütik Pajula hinnangul jääb tööpuudus aga endiselt kõrgeks. „Nominaalpalk kasvab veidi aeglasemalt kui majandus tervikuna.  Keskmine palk võiks seetõttu kasvada nii umbes 5%,“ lausus Pajula.

Webmedia juhi Taavi Kotka arvates on konkurents kvaliteetsele tööjõule tuleval aastal veelgi tihedam, mistõttu vaadatakse parematel kompensatsioonimudelid ka üle. „Ise ootan huviga kuidas hakatakse Eestis kasutama laialdasemalt optsioonide andmise võimalust. Tänu maksumuudatustele on nüüd võimalik paremini siduda ettevõtte kasv töötaja boonustega ning seeläbi motiveerida töötajat nii, et ta mõtleks rohkem kuidas tema otsused mõjuvatavad ettevõtet 2-3 aasta pärast st ettevõtte tulevikuväärtust silmas pidades ja et ta tunnetaks seda reaalselt oma rahakoti peal,“ märkis Kotka.

Inflatsioon – nagu saba sööv uss

Marje Josingu hinnangul saab tuleval aastal ettevõtjatele tõeliseks väljakutseks hinnatõus, mida tuleks hoolega jälgida.  „Ettevõtjatel on raske arvestada, mis võib tooraine hinnaga juhtuda. Inflatsiooni tasub jälgida! Arvestada tuleb ka seda, et inflatsioon on nagu oma saba sööv uss, spiraali kujuline. Kui ettevõtja või ühiskond läheb hinnatõusuga kaasa, siis see jõuab spiraaliga ettevõtjateni tagasi, kui ettevõtja tõstab hinda, siis hakkab töötaja palka juurde nõudma ja kui palka nõutakse juurde, siis tõstetaks hindu,“ seletas Josing ja lisas, et kulude tõusu tõttu võivad ettevõtjad olla sunnitud hindu tõstma, kuid samal ajal ei tohiks sellega endale nö näppu lõigata. „Turumahtu on lihtne kaotada, aga raske tagasi saada,“ lisas ta.

Josingu hinnangul on tuleval aastal tugev surve palkade tõusuks, eriti kui võrrelda põhjanaabrite palgataset meie omaga. Samas tõdes Josing, et ettevõtjad, kes pakuvad väga madalat palgataset, et nende äriplaanid pole kuigi jätkusuutlikud. „Ka töötute hulgast on raske leida inimesi, kes oleksid nõus brutopalgaga 6-7000 tuhat krooni ja eeldada sealjuures, et inimene on kvalifitseeritud ja motiveeritud. Madalale tööjõule üles ehitatud äriplaanid pole jätkusuutlikud,“ märkis Josing.

Ka Jüri Käo hinnangul hakkavad tuleval aastal palgad kosuma, kuid kindlasti mitte esimesel poolaastal, pigem teisel.

Rongist ei tohi maha jääda

„Ettevõtjad peaksid vaatama ettevõtte arengu peale optimistlikumalt. Rasked ajad on nad ajanud stressiseisundisse. Kuid praegu tuleks teha kasvuotsuseid, kui neid lähiajal ei tehta, siis võib konkurentsis maha jääda. Tuleb arvestada, et majandus kasvab ja kasvuotsuseid tuleb teha õigel ajal, neid ei tohi maha magada,“ soovitas Käo. Ka tema ettevõte NG Investeeringud näeb tuleval aastal kasvu. „Üritame tootmisettevõtete fookust keerata ekspordi peale. Ettevõtted peaksid ka innovatsiivsed olema ja arengusse investeerima -  uued ideed ja uued lähenemised. Maailma on muutunud ja peale kriisi on kõik teistmoodi. Ei tohiks olla ninapidi kinni Eesti asjades, vaid tuleks vaadata maailmas toimuvat,“ soovitas suurettevõtja.

Marje Josingu hinnangul võiksid kõik ettevõtted pöörata tähelepanu oma äriplaanidele. “Tuleks mõelda läbi, mis on minu eelised ja  miks ma olen parem kui minu sada konkurenti. Tuleks selgeks õppida kultuuriruum, kuhu äri minnakse tegema,“ märkis ta.

Suurettevõtja Tiit Vähi hinnangul mängivad tuleval aastal suurt rolli investeerimisotsuste tegemisel ka sisepoliitilised seisukohad. „Riigitruu inimesena jälgin praegusest ajast kuni valimisteni perioodi ja seda, mida koalitsioon pärast valmistulemuste väljaselgitamist ütleb. Mind huvitab koalitsiooni poliitika. Kui see on mitte „külma sõja“ jätkamine, vaid koostöö jätkamine Venemaaga, siis olen nõus Sillamäe sadama projekti jätkama. Kui jätkub sapine kisu ajamine, siis ma selle projektiga ootan,“ lausus Vähi telefonis ja lisas, et tema ettevõtted on sel aastal laienenud ja plaanivad seda teha ka tuleval aastal, kuid suurte otsuste puhul oodatakse signaale uuelt koalitsioonilt.

Auraha ettevõtjatele

Kui võiks auraha anda Eesti ettevõtjatele tervikuna, siis kriisi ulatus siin on olnud oluliselt rängem kui suurtes riikides, kuid Kristjan Lepiku hinnangul on sellega hakkama saadud ning reageeritud paindlikult. „Kui siit targalt edasi toimetada, siis Eestil on head eeldused olla järgmise 5-7 aasta jooksul üks paremini kasvavaid majandusi Euroopas. 2011. aasta deviis võikski olla "Tark ei torma",“ märkis börsihai.

Webmedia juhi Taavi Kotka hinnangul võiks tuleva aasta märksõnaks olla „Tagasi kooli“. „Rahvusvaheline müük, turundus, uued materjalid, tootmismetoodikad jne. Ei ole valdkonda, mis ei oleks viimastel aastatel teinud läbi tohutut arenguhüpet. Oleme siin aga muu maailmaga võrreldes ikka veel liiga palju vanas kinni ja investeerime liiga vähe oma inimeste elukestvasse õppesse ning oma valdkonna innovatsiooni,“ soovitas Kotka uutesse ideedesse investeerida.

 

 

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
07. January 2011, 13:40
Otsi:

Ava täpsem otsing