Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Võlgniku võib häbiposti panna küll
Võlgades äriühingu juhatuse liikmeil tuleb olla valmis võimaluseks leida oma nimi avalikust häbipostist. Võlgade sissenõudmisel on üsna tavapäraseks muutunud võlgnike nimekirjade avaldamine meediaväljaannetes ja maksehäireregistrites eesmärgiga sundida võlgnikke võla tasumisele. Eriti usinalt kasutavad sellist võimalust inkassoettevõtjad.
Võlgnikule palju ootamatum ja tõenäoliselt ka ebameeldivam on aga olukord, kus seoses võlaga avaldatakse äriühingust võlgniku ja tema juhatuse liikme nimi avalikus kohas, kus liigub palju rahvast. Just sellise surveabinõu kasutamise lubatavust analüüsis riigikohus oma 21. detsembri 2010. a otsuses.
Riigikohus leidis, et avaldatud andmed võlglaste ja nendega seotud isikute kohta on iseenesest faktiväited (st väited, mis on põhimõtteliselt kontrollitavad, ja mille tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav) ning rõhutas, et tegelikkusele vastava faktiväite, isegi kui see kahjustab isiku mainet, avaldamine ei ole iseenesest õigusvastane. Samas möönis riigikohus, et kuigi tõeste faktiväidete avaldamine ei ole iseenesest õigusvastane, siis tulenevalt faktiväidete esitamise viisist ja kontekstist võivad need endast kujutada ka hageja mainet kahjustavat väärtushinnangut.
Seega tasub äriühingust võlglaste juhatuse liikmetel olla valmis võimaluseks, et võla õigeaegselt tasumata jätmisel võidakse oma nimi leida keset linna asuvast avalikust häbipostist.
Autor: Risto Hübner