Seadus põlistaks Sebe ülemvõimu

Anne Oja 06. jaanuar 2011, 00:00

Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots saatis mullu majandusminister Juhan Partsile kirja, kus juhtis tähelepanu sellele, et kui kehtiva seaduse kohaselt saab ametnik uue liiniloa andmist vähemasti kaaluda, siis seaduse uues redaktsioonis öeldakse selgelt, et ei tohi häirida seniste vedajate ärihuvisid. Valdav osa Tallinna ja Tartu, Tallinna ja Pärnu ning Tallinna ja Narva vahelistest vedudest jääb seega Sebe teenindada, kes võib sisulise konkurentsi puudumise tõttu küsida reisijailt ükskõik millist piletihinda.Tarbija ei pruugi konkurentsi piiramisest kasu saada. "Konkurentsiamet peab oluliseks, et vaba konkurentsi põhimõtteid arvestataks ka seaduste kujundamisel. Teatud olukordades võib ettevõtjatevahelist konkurentsi piirata, kuid see peaks olema objektiivselt ja läbipaistvalt põhjendatud," kommenteeris Ots, miks ta muudatusi oluliseks peab.

"Antud juhul on bussiettevõtjatevahelist konkurentsi oluliselt piiratud. Samal ajal jääb aga ebaselgeks, kas ja mil määral tarbija selle eest midagi vastu saab. Seetõttu oleme teinud ettepaneku olemasoleva turukorralduse muutmiseks," lisas Ots.

Sarapuu sõnul tegi Sebe omanik Hugo Osula tutvuste ja isikliku sõpruse abil ametnikega ühistranspordiseaduse, mis magusaimad palad n-ö päikese kustumiseni temale jätab. Nüüd takistavat Osula samadele sõprussuhetele tuginedes seaduse muutmist.

Sarapuu sõnul on õigluse jaluleseadmiseks kolm põhimõttelist võimalust. Esimese puhul on liiniload absoluutselt vabad ja bussiettevõtjad veavad nii palju, kui jaksavad. Teisel puhul korraldataks liinilubadele konkursse, kus vedajaile esitatakse teatud tingimused, näiteks et bussid ei tohi olla üle viie aasta vanad. Kolmandal juhul jagataks liinid riigihangetel ning riik toetaks ühistransporti neis suundades, mis mõistliku piletihinna korral ots otsaga kokku ei tule. Sarapuu ise toetab enda sõnul teist varianti ehk teatud aja tagant korraldatavaid liinilubade konkursse.

Muudatusettepanek läbi ei läinud. Riigikogu liige Sven Sester rääkis, et tegi koos Toomas Tõnistega 2009. aasta detsembris ühistranspordi seaduse menetluse ajal muudatusettepaneku, kus pakkus välja, et liiniveol korraldataks avalikud konkursid, kuid kuna majanduskomisjonis jäädi vähemusse, see läbi ei läinud.

"Nii et, jah, olen arvamusel, et praegune seadus piirab ettevõtlusvabadust," märkis Sester. "Kuna räägime kommertsvedudest, arvan, et ideaalis peaks see turg olema vaba. Ole mees, tule turule ja konkureeri."

Püsib isa-poja süsteem. Sester lisas, et kui kommertsvedude turgu päris vabaks ei taheta lasta, oleks kompromissi koht see, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium korraldab viieks-kuueks aastaks antavatele liinilubadele konkursse. Selle ajaga peaks bussiettevõtja investeering ennast juba olulises osas tasunud olema, arvas Sester.

"Praegu on paraku nn isa-poja süsteem ehk kui vedaja ei soovi liiniluba lõpetada, ei ole loa väljastajal nagu alust ka uut konkurssi korraldada. Nii "pärandataksegi" load põlvest põlve edasi," rääkis poliitik.

Mootor Grupi juhatuse esimees ja Sebe nõukogu esimees Hugo Osula tõdes, et kaugvedude turg on tõesti ühte suunda kaldu. Kuid tema nimetas seda ettevõtte aastatepikkuse arendustöö ja bussidesse investeerimise tulemuseks.

Osula märkis, et seni, kuni reisijad veograafiku ja hindadega rahul on, pole põhjust ettevõtetevahelist konkurentsi kunstlikult tekitama hakata. Osula sõnul löövad 2009. aasta detsembrist saadik häirekella Arvo Sarapuu, Tiit Pruuli ja Neeme Tammis, kes soovivad liine enda kasuks ümber jagada.

Osula sõnul on liinikonkursside korraldamine juba toimivatele liinidele sisuliselt ettevõtjate loodud toote riigistamine, sellega suureneks ka riigi ja maksumaksja kulud. "Ettevõtjate ärifookus keskendub liinitoote arendamiselt liiniloa võitmisele konkursil," tõi Osula esile negatiivseid külgi, mis võivad vähendada bussifirmade usaldusväärsust laenuandjate silmis.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium eitab ettevõtluse ja konkurentsi kahjustamist. Uue ühistranspordiseaduse eelnõus pööratakse liinilubade andmisel veoteenuse kvaliteedile, stabiilsusele, ohutusele, jätkusuutlikkusele ja muule sarnasele senisest rohkem rõhku.

Kui turule tulev vedaja suudab pakkuda olemasoleva veoteenusega võrreldes paremat kvaliteeti, stabiilsust jne, peaks tal olema ka võimalik taotleda liiniluba soovitud liinile. Ühistranspordiseaduse eelnõu ei karmista, vaid pigem loob uutele vedajatele kehtiva ühistranspordiseadusega võrreldes parema võimaluse turule sisenemiseks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:45
Otsi:

Ava täpsem otsing