Tootmine edestab teenuseid

Ain Alvela 06. jaanuar 2011, 00:00

Eesti Arengufondi majandusekspert Heido Vitsur peab alanud aastat tööstuse, ennekõike just töötleva tööstuse, kiire kasvu aastaks. Seda peaasjalikult põhjusel, et maailmamajandust mõjutab eelolevatel aastatel kõige enam Aasia väga kiire majanduskasv, sealsete maade majanduste ülesehitamine, milleks on vaja rohkem tööstuse poolt toodetut kui teenustesektori pakutavat.

"Mulle tundub, et Vanal Maailmal pole tööpuuduse leevendamiseks muud teed kui asuda uuendama oma füüsilist infrastruktuuri, mis omakorda hakkab pakkuma tööd just töötlevale tööstusele," selgitas Vitsur. "Kriis viis rahvusvahelise tööjaotuse uuele tasemele ja nüüd hakatakse rohkem kui kunagi varem iga objekti rajamisel pakkuma tööd kellelegi tervest maailmast."

Satelliiditehnikat tootva ASi Vertex Estonia juhataja Aleks Rulkov usub, et majanduskriisi ajal on masinatööstus muutnud oma struktuuri ja sisu, kuid muutunud on ka eksporditurud. Sestap pole tema arvates õigustatud prognoositavate majandusnäitajate võrdlus kriisieelse aja näitudega.

"Tööviljakus kasvab masinatööstuses kuni kolm korda kiiremini kui töötajate arv, müügitulu kasvu prognoositakse tänavu kuni 20%," lausus Rulkov. "Kuna töötus märgatavalt ei vähene, jääb surve palkade tõstmiseks olematuks, keskmine palgakasv ei ületa 5 protsenti."

Ta leiab, et Eesti masinatööstuse ettevõtete konkurentsivõime suurim oht peitub toormaterjalide, teenuste ja energiakandjate hinnatõusus.

ASi Viljandi Metall juhatuse esimees Jaak Sulg loodab, et Eestisse suunduma hakkavad finantsinvesteeringud leiavad edaspidi buumiajaga võrreldes arukamat kasutust ning satuvad ennekõike tootmissektorisse, kust võiks eeldada ka loodava lisandväärtuse püsivamat kasvu.

"Ilmselt jätkub ebastabiilsus hindade kujunemisel ja karta on baasressursside ja toorme hindade mullusest kiiremat tõusu," Märkis Sulg. "Kuivõrd sisendkulude hinnad on tublis kasvus, siis hea müügitöö ja kuluefektiivsus omavad lähiaastatel märgilist tähendust kõigile tootjatele."

Toidutootjad loodavad ree peale saada. Ainsana ei jaga optimismi valdavalt koduturule orienteerunud toidutootjad, sest sisetarbimise olulist kasvu ei julge keegi ette näha.

Nii märkis Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp, et eelmiselt aastalt lootsid ettevõtjad nii sise- kui ka välisnõudluse suurenemist ning tootmismahtude taastumist 2008. aasta tasemele, kuid tegelikult oodatud pööret ei toimunud - suurenes vaid eksport.

"Eksport on toidutööstustele eluliselt vajalik, kuna tootmisvõimsust on üle, sisetarbimine püsib aga tagasihoidlik," ütles Potisepp. "Selle saavutamiseks on suurendatud efektiivsust ja kärbitud kulusid, seda joont peab järgima selgi aastal."

ASi Fazer Eesti juhataja Kristjan Kongo tunnistas, et toidutootjatele kujuneb aasta mullusest keerulisemaks. Tema sõnul mõjutab firmade käekäiku toorainete maailmaturuhindade kerkimine.

"Võtmeküsimus on, kas ettevõte suudab lisanduva kulukoorma kirjutada toote müügihinda või tuleb lõviosa sellest katta omavahenditest," selgitas Kongo. "Et aasta kujuneks edukas, tuleb panustada tootearendusse, leida atraktiivseid lahendusi, et tarbija lojaalsust hoida. Määravaks saab ka ekspordivõimaluste realiseerimine."

Ekspordivõimekus tähendab uusi rahapaigutusi. Eesti Rõiva- ja Tekstiililiidu juhatuse esimees Meelis Virkebau on seda meelt, et rõiva- ja tekstiilitööstus väljus üleilmsest kriisist läinud aasta aprillis, mil tootmine pöördus kasvufaasi.

"Alanud aastal tuleb leida võimalusi, et investeerida uude tehnoloogiasse," rääkis Virkebau. "Edu võtmed on tarnekiirus, paindlikkus, ressursside kasutamise efektiivsus, toodangu kvaliteet ja oskus tellijat positiivselt üllatada."

Virkebau usub, et püsivaks arenguks on vajalik süstemaatiline tootearendus, kusjuures tihtipeale on hea, kui see toimub koos jaekliendiga.

"Eksport, eksport, eksport," vastab Eesti Keemiatööstuse Liidu tegevjuht Hallar Meybaum küsimusele, millised on tänavu keemiasektori firmade kolm olulisemat edu tagatist. Ekspordivõimekuse säilitamiseks on tema sõnul oluline tootmise omahinna konkurentsivõimelisena hoidmine.

Eesti ühe edukama keemiatoodete ekspotööri Wolf Groupi tegevdirektori Alar Salumi sõnul on alanud aasta iseloomustavad märksõnad ekspordigeograafia laiendamine, paindlikkus ja sünergia, eesmärgiks tuleb tema hinnangul seada uute ja mastaapsete turgude vallutamine.

OÜ Lenne juht Urmas Leeman ütles aga hoopis, et laste talverõivaste tootja elu-olu mõjutab rohkem külm ja lumine ilm kui euro ja masu.

"Ilm on aga teist aastat järjest meile soodus, lumine ning külm, seetõttu on praegu käed-jalad tööd täis ning käive kasvab," tunnistas ta.

Ellujäämiseks ja konkurentsis püsimiseks on ettevõtted kahe aasta jooksul teinud head tööd, sellepärast tuleb toidutööstusi esile tõsta just töökohtade säilitajana. Ettevaatlikult võetakse inimesi ka juurde.

Investeeringuid teevad ettevõtted tagasihoidlikult - neil, kel seda eluliselt vaja oleks, pole rahalisi vahendeid ja need, kes on juba investeerinud, kannavad selle eest hoolt, et liisingud ja laenud igakuiselt makstud saaks ning püüavad olemasolevaga parimat saavutada. Investeeringuid tööstusettevõtetesse vajatakse aga konkurentsivõime säilitamiseks iga päev.

Praeguseks ongi välja kujunenud nõnda, et tegutsevad ettevõtted, kel on tähtis Eestis turuosa säilitada ja kes on selle hoidmiseks investeerimiseks raha kogunud.

Toidutööstus on tihedalt seotud tarbijatega ning tarbimist mõjutab inimeste ostueelistuste muutumine - kõige paremini müüb endiselt soodushind, ostetavad kogused aga eriti ei suurene. Loodame siiski, et kollane kampaaniahinna silt ei ole peagi enam toidukraami tähtsaimaks reklaammaterjaliks.

Eriti ei mõjuta, kui välja arvata järjepidevalt tõusvad keskkonnatasud. Küll seisavad aastatel 2012-2013 ees tõsised seadusemuudatused, mis nõuavad teatud keemiatoodete koostiste muutmist.

Näiteks hakkavad kehtima Euroopa Liidu biotsiidimäärus, saabuvad järgmised REACH registreerimistähtajad, kehtestatakse uued nõuded kosmeetikatoodetele, nõutakse lenduvate orgaaniliste ühendite vähendamist ehituskeemiatoodetes, jõustub Euroopa Liidu detergentide määrus pesuvahendite keskkonnasõbralikumaks muutmiseks.

Samuti jätkub uute kemikaaliohutuskaartide täiendamise ja ettevalmistamine segude klassifitseerimiseks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:45
Otsi:

Ava täpsem otsing