Suur võidujooks on alanud - make it mobile!

Ando Noormets 07. jaanuar 2011, 00:00

Viie aasta pärast on maailmas müüdud hinnanguliselt 2,5 miljardit nutitelefoni ning need moodustavad enamiku uutest müüdavatest taskutelefonidest.

Valdkonna kiire areng on tekitanud vajaduse sisuliste m-teenuste järele. Otsing, sotsiaalvõrgustikud, uudiste lugemine, sport ja filmide ülevaated on lisaks tavakõnedele Morgan Stanley uuringu põhjal esimesed viis mobiiliga tehtavat toimingut. Pangatoimingud on kuuendal kohal.

Eesti oli ajast ees. Neljanda generatsiooni internetipank on Eestis reaalsus juba alates 2008. aastast ja seda rea skeptikute ja kriitikute kiuste. Saab öelda, et see toimus kaks aastat varem, kui turg ja kliendid selleks valmis olid. 2002. aastal lansseeritud mobiilimakset tabas aga tagasilöök, massidesse see ei jõudnudki.

Praegu on maailmas furoori tekitav m-teenuste arengumudel siiski pööratud sisulisemate teenuste poole, kus kindel koht on ka pangateenustel. Konto avamine, kodu- ja välismaised maksed (sh EU maksed), mobiil-ID isiku tuvastamisel, mobiilsed väikelaenud, aktsia- ja väärtpaberituru lühiülevaated ning kõikvõimalike teenustega seotud taotluste esitamine on perspektiiv, kuhu m-finantsteenuseid arendatakse.

Uueks ja seni veel avastamata turunišiks saab Personal Financial Management ehk PFM-toodete laienemine m-rakendustele. Toodete kasutusaktiivsus võib jääda küll keskpäraseks ning ebaregulaarseks, kuid tehnofriikidest ning turul olulist osa omavatest finantsasutustest piisab. Venemaalt on sarnaseid näiteid juba tuua. Väiksemate turutegijate puhul on tehnoloogiauuendustega kaasa minekut takistatud eeskätt klientide kriitilise massi puudumine.

Eesti m-eripära. Kui püüda arutleda m-panganduse arengute üle Eestis ja panna see konteksti siinse e-panganduse teenuste ja tehingute osakaaludega, võiks perspektiiv olla järgmine: lihtsus, kiirus, tugi ja turvalisus on kõige eeldus teenuste arendamiseks. Eesti klient on pigem ratsionaalne ning valib m-teenustest eelkõige vähemkeerukamad, madalama riski ja pigem ajakriitilised tehingud. Kontoinfo päringud, taotluste esitamine, pisimaksed, deposiidi avamine ja sulgemine, konto avamine, Mobiil-ID.

Suuremate summade liigutamine ning keerukamad toimingud, nagu lepingute sõlmimine, pikaajaliste laenudega seonduv või ka väärtpaberitehingud, mis ei ole õiget läbimurret teinud ka internetipangas, on m-teenustena kauge unistus ja praegu siiski veel teoreetiline võimalus.

Revolutsioon või regressioon. M-panganduse ja sellega seotud teenuste kasutajate arv maailmas läheneb uuringutele tuginedes 2014. aastaks miljardile. Rootsi turu-uuringufirma Bern Insighti hinnangul saab m-panganduse mõju olema USA kõrval revolutsiooniline eeskätt Lähis-Idas ja Aafrikas. Pangateenuste hüppeline areng toimub just m-teenuste kaudu, mille põhjus on mobiilside kui ainsa võimaliku infrastruktuuri olemasolu ja lai levik.

Soovitud arengud m-valdkonnas saavad aga toimuda vaid siis, kui suudetakse tagada teenuse kiirus ja kvaliteet. Siiski, konkreetse kanali või teenuse tegelik kasutusaktiivsus hakkab edaspidi olulisel määral sõltuma selle käepärasusest, st lihtsusest autentimisel, tehingute sisestamisel ja kinnitamisel.

M-panganduse levik sõltub suurfirmade koostööst. Tehnoloogiaettevõtted ning operaatorid saavad m-panganduse levikule ja arengule palju kaasa aidata. Näiteks tehnoloogiline visioneerimine, platvormi ja perspektiivsete teenuste valik. Eraldi teemagrupi moodustavad riskid, kuna m-lahenduste populaarsus veab endaga kaasa ka kriminaalse tegevuse. Seni, kuni teenuste arvukus püsib suhteliselt väike, on lihtne pidurdada ka ründeid nende vastu. Analooge leiame paari aasta taguselt Inglismaalt, kus näiteks internetiviiruste ohjeldamiseks jagasid kohalikud pangad, eesotsas Barclayga, klientidele tasuta viirustõrje tarkvara.

Kõrgendatud tähelepanu nõuab valdkond ka tururegulaatoritelt, vältimatu on ühtne regulatsioon ja ühtsed piiranguid nii e- kui ka m-äris. Tingimustes, kus tavakõne muutub operaatoritele äri mõistes sekundaarseks, tõotavad m-teenused pankadele suuremat efektiivsust ning mobiilsete andmemahtude vahetamine kasvab kümneid, kui mitte sadu kordi, on pankade, operaatorite ja tehnoloogiaettevõtete ühispanus enam kui kindel ka Eestis.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:45
Otsi:

Ava täpsem otsing