Reede 24. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Spetsialisti kantakse kätel

07. jaanuar 2011, 06:28

Kuigi suurettevõtete juhid lubavad alanud aastal palgaralli alustamisest hoiduda, möönavad nad, et oma ala asjatundjad tõusevad kiiremini hinda.

Kui osa ettevõtjaid on Eesti suurimate maksumaksjate hulgas seetõttu, et nende töötajaskond on väga suur, siis teised aga tänu sellele, et tööjõukulude pealt kokku ei hoita. Skype Technologies täidab riigi rahakotti aga mõlemal põhjusel – ettevõttes on tööl üle 300 inimese ja samas pakutakse ka oma sektori üht kõrgeimat palka.

Ettevõtte juhatuse liige Sten Tamkivi ütleb, et Skype’is pakutavad töökohad on üsna spetsiifilised ja see esitab ka otsitavale personalile väga konkreetsed nõudmised. “Meie loodavad kõrge lisaväärtusega töökohad ja palgatase illustreerivad hästi ühiskondlikku arutelu nn tarkade töökohtade loomise vajalikkusest,” ütleb ta. “Teisisõnu, võimalus teha suurt lisaväärtust lisavat ja ka hästi tasustatud tööd sõltub nii Eestis kui piiri taga ikkagi oskustest ja haridusest. Seetõttu peame oluliseks nii meie oma kõrghariduse rahvusvaheliselt võrreldav kvaliteedikasvu, eriti reaalainete- ja insenerierialadel – kui ka nende valdkondade populaarsuse tõusu Eesti noorte seas.”

Tamkivi lisab, et kuna sellised arengud võtavad kümneid aastaid, tuleb meil harjuda mõttega, et ilma külalistalentide abita meie tarka majandust kasvatada ei suuda ja küsimus ei ole nende riiki lubamises, vaid aktiivses meelitamises. Ka Skype’i Eesti töötajate palgataseme dikteerib Tamkivi sõnul see, et tööjõudu otsitakse üle maailma.
 
Asjatundjate põud on laialdasem. Ka Nordecon Ehituse nõukogu esimees Jaano Vink möönab, et ehitussektoris on probleemiks kvalifitseeritud tööjõu nappus. “Neid on endiselt vähe, kes midagi väga hästi oskavad. Seepärast võib arvata, et head inimesed tõusevad paranevates oludes ka kiiremini hinda,” ütleb Vink.
2009. aastal ehitussektoris üheks parimaks palgamaksjaks olnud Nordeconis Vingi sõnul eelmisel aastal keskmine palk langes. “Mõõdukat palgakasvu võiks ehitussektoris hakata lootma pigem 2011 teises pooles ehk 2012. aastal, mil on reaalsem loota töö lisandumist,” ütleb ta.

Ka tööstusettevõtetes pakutakse tööd eelkõige kvalifitseeritud tööjõule ja lubatakse olemasolevaile spetsialistidele palgatõusu. Näiteks juhtmetootja PKC Eesti juht Jani Kiljala ütleb, et sel aastal plaanitakse tööd pakkuda just nn valgekraedest inseneridele. Praegu üle 1200 inimesele tööd andva PKC palgasüsteem põhineb produktiivsusel ja kuna alanud aastaks oodatakse rohkem tellimusi, tõstab see ka keskmist palka. Elcoteq Tallinna juht Jan Kotka sõnul nende ettevõttes 2011. aastal aga üleüldist palgatõusu ei tule, kuid headele spetsialistidele oli palgatõus nii eelmisel aastal, kui tuleb ka alanud aastal.

Kotka rõhutab, et Eesti peaks vältima uut palgarallit, kus kriisi perioodil veidi korrastanud palgataseme vastavus loodava lisandväärtusega lastakse jälle käest. Temaga sama meelt on ka Eesti Energia Jaotusvõrgu juht Tarmo Mere, kelle sõnul on mõistlik hoida praegust palgataset võimalikult kaua.
 
Heast palgast ei soovita avalikult rääkida. Automüüjate seas on üheks parimaks palga maksjaks Mazdasid, Jaguare ja Land Rovereid müüv Inchcape. Firma juhataja Jaanus Siimson ei soovi aga palku ega nende muutusi kommenteerida. Napisõnaliseks jääb ka meie palgatabelis teisel kohal oleva Mazeikiu Nafta Trading House juht Tõnis Ääro. Tema sõnul on firmas keskmine palgatase 2010. aastal pisut tõusnud seetõttu, et struktuurimuudatuste käigus on madalama palgatasemega inimesi vähem ja nende ülesanded ümber jaotatud või sisse ostetud. “Klassikalise palgatõusuga see seotud ei ole. Ka omanik on öelnud, et üldine majanduspilt ei ole nii hea, et palka tõsta,” lisas Ääro.

Äripäev üritas küsida kommentaari ka transiidifirma Tarcona juhilt Sulev Loolt, kuid ta otsustas jätta meie küsimustele vastamata. Tarcona kuulub Venemaa ühele mõjukale oligarhile Gennadi Timtšenkole, kelle äriedu sai hoo sisse koos Vladimir Putini presidendiks saamisega. Päevaleht kirjutas eelmise aasta lõpus ühele hiljutisele kohtuotsusele viidates, et Tarconas võis aastaid tagasi varjatult osanikuks olla ka kadunud Aadu Luukas.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. January 2011, 14:05
Otsi:

Ava täpsem otsing