Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Analüütik: kas 2018. aastal muutub Eesti inglisekeelseks?
Aastal 2011 läks Eesti üle eurole, kuid kas aastal 2018 läheme üle inglise keelele? See küsimus on üks põhjus oodata 2011. aasta rahvaloenduse tulemusi, kirjutas statistikaameti peaanalüütik Mihkel Servinski statistikablogis.
Servinski sõnul on Eesti arvamusliidritel tekkinud mõte ingliskeelse eluolu loomise vajadusest ja see on avalikult ka välja öeldud.
"Pragmaatiliselt võttes on mõttel ka jumet - võib olla üsna kindel, et ingliskeelse elu-olu keskkonna olemasolu tugevdaks Eesti positsiooni majanduselu rahvusvahelises konkurentsivõitluses. Kas saab aga pikemas perspektiivis olla edukas riik, millel on nõrgad sidemed oma kultuuriga? Kas Eesti rahvuslik kultuur on võimalik ilma eesti keeleta?" küsis Servinski.
Enne ingliskeelse keskkonna loomist tuleks tema hinnangul läbi arutada, kuidas arvamusliidrite idee viia kooskõlla Eesti põhiseadusega, mille alguses öeldakse: "Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, /.../ mis peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade".
Analüütik märkis, et ingliskeelse eluolu loomise üks peamisi tingimusi on elanikkonna inglise keele oskus, mis aga praegu pole piisav. 2000. aasta rahvaloenduse andmetel oskas inglise keelt elanikest veidi rohkem kui veerand, tuleval rahvaloendusel on Eestis inglise keele oskus kindlasti parem, arvas Servinski.
Tema sõnul on keeruline öelda, kui kõrge peaks olema inglise keele oskajate osatähtsus rahvastikus, et võiksime rääkida normaalselt toimivast ingliskeelsest elukeskkonnast Eestis.
"Minu arvates pole praegune tase veidi üle 50 protsendi rahvastikust selleks veel piisav. Trend on ilmselgelt selline, et trendi jätkudes jõuab Eesti selleni, et mingil hetkel võib eluolu vabalt kulgeda ka inglise keeles," leidis analüütik.
Kui seda protsessi tahetakse kiirendada, peaks Servinski hinnangul pakkuma inglise keele õpet keelt mitteoskavatele inimestele ja seda mitte ainult üldhariduskoolis.
"Loomulikult suurendab hea inglise keele oskus ka inimeste võimalusi väljarändeks. Aga eks tasakaalupunkti leidmine ole üldse üks keerulisemaid küsimusi. Küllap on hea lahenduse leidmine seekord võimalik, et ärielus läheks ikka hästi ning eesti kultuur ja keel säiliksid," märkis Servinski.