Ligi: lahendus on kodutöös

Protseduur kujutab endast eelarvepoliitika põhijoonte koordineerimist Euroopa tasandil, enne kui liikmesriikide rahvusparlamendid sügisel summad lukku löövad.

"Kahjuks see meile kindlasti ei tule. Eesti pole poliitilisel tasandil kriisist midagi õppinud," kommenteeris eile Brüsselis Euroopa semestri teemale pühendatud konverentsil esinenud rahandusminister Jürgen Ligi. "See oleks distsiplineeriv, kui valimiste eel jõuaks ka meile sõnum, et Euroopas rahaasjade ja sotsiaalpoliitikaga nalja ei tehta," ütles Ligi.

Eelarvepoliitika tihedam koordineerimine on osa Euroopa Liidu uutest meetmetest rahaliidu aluste tugevdamiseks, mis aitaks edaspidi ära hoida üle jõu käivate defitsiitide ja võlgade kuhjumise, mis ohustavad ühisraha stabiilsust. Karmistatakse ka sanktsioone, mida seni pole euroalal praktiliselt kordagi kasutatud. Ühtlasi laiendatakse järelevalvet majanduse üle laiemalt, et ohtlikest mullistustest - olgu selleks Iirimaa laenurahast aetud kinnisvaramull või Portugali konkurentsivõime kahanemine - võimalikult varakult häiret anda.

"Meil revolutsioonilisi muudatusi ei tule," märkis Ligi uuenduse tehnilist poolt kommenteerides, pidades silmas sedagi, et teiste liikmesriikidega võrreldes ei ole Eestil arvestatavaid eelarveprobleeme. "Natuke ajaliselt protseduurid muutuvad, varasemaks," nentis ta. Rahvusparlamentide roll ei kao kuhugi, järjest kaalukamaks muutub rahandusministri amet.

Muret teeb Ligile valimiseelne tuhin Eestis, kus vastutustundetult lubatakse "aina kasvavate vajaduste aina täielikumat rahuldamist", samal ajal kui Euroopas on vähemalt Euroopa Komisjoni tasemel terendavatest probleemidest selgelt aru antud ja seatud eesmärk kulusid ja tegevusi võimalikult optimeerida. "See Euroopa poliitika võiks ka meile koju jõuda," ütles Ligi.

Küsimusele, kuivõrd valmis on liikmesriigid karmimat distsipliini järgima, vastas Ligi, et näeme omast käest, et seda ei võeta omaks. Eriti kui valimised tulemas. "Veelgi enam näeme seda mujal Euroopas, mis on harjunud sellega, et Euroopa sanktsioone ei kehtestata. Võlad aga aina kasvavad."

Pikaldane protseduuride lihvimine ei aita paraku leevendada pingeid Euroopa võlakirjaturul. Kinniste uste taga käivad arutelud, muu hulgas kaalutakse mullu loodud Euroopa kriisifondi mahu suurendamist. "See ei ole meile väga ahvatlev perspektiiv," kommenteeris Ligi, märkides, et Eesti on skeptiline ka euroala ühiste võlakirjade vastu. "Lahendus on kodutöös, mitte ühiselt odavalt laenamises."