Brüssel tahab ELi kriisifondi suurendada

Sirje Rank 13. jaanuar 2011, 14:27

Euroopa abimeetmed pole turge rahustanud ning Euroopa Komisjon tegi ettepaneku mullu loodud euroala kriisifondi suurendamiseks ja selle võimaluste laiendamiseks. Parem karta kui kahetseda, ütles rahandusvolinik Olli Rehn.

„Parem karta kui kahetseda,“ ütles Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Olli Rehn.

Ideed on väidetavalt valmis toetama ka Saksamaa valitsus, ehkki see tõotab tuliseid lahinguid riigi parlamendis. Euroopa Komisjoni presidendi Jose Manuel Barroso hinnangul võiksid Euroopa valitsusjuhid fondi suurendamise heaks kiita juba veebruaris toimuval ülemkogul.

IMFiga kahasse loodud kokku 750 miljardi euro suurusest kriisifondist (Euroopa osa 440 mld eurot) ei piisa, et vajadusel mõnd euroala suuremat liikmesriiki aidata.

Fondi suurendamisega tahab Euroopa Komisjon kriisi ohjamisel turgudest ette jõuda, et vältida selle levikut Hispaaniasse ja teistesse suurematesse liikmesriikidesse. Kolmapäeval ütles Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble, et liikmesriikidel on valmimas "mitmekülgne pakett" meetmetest euroala kriisi lahendamiseks.

Suurimat lootust euro stabiilsuse kindlustamiseks paneb Euroopa Komisjon pikemas perspektiivis aga korras riigifinantsidele.

"Kriis on välja toonud pikaajalised nõrkused Euroopa majanduses, millele headel aegadel läbi sõrmede vaadati," ütles Olli Rehn. Ilma rahaasju korrastamata jääksidki euroala riigid turgude meelevalda – kasvu ergutavate reformideta oleks aga ees stagnatsioon – aeglane kasv suure võlakoorma all ja kõrge tööpuudusega.

Juba läinud aasta septembris käis Euroopa Komisjon välja ettepanekud euroala riikide majanduskoostöö ja eelarvepoliitika tihedamaks koordineerimiseks. Ühtlasi jälgitakse arenguid majanduses laiemalt, et võimalikele ohtlikele mullistustele varakult jälile saada.

Sel nädalal lükati protsess ametlikult käima – enne rahvusparlamentidesse jõudmist läbivad liikmesriikide eelarvekavad nüüd n-ö eelkontrolli Euroopa tasemel, et ühegi riigi vastutustundetu käitumine eurot ohtu ei seaks. Eesmärk on tõhustada kriisi ennetust ning anda reaalne sisu ka võimalikele sanktsioonidele, mida seni pole euroalal veel kunagi rakendatud. Nii ongi reeglite rikkumisest saanud pigem norm kui erand.

Vanamoodi enam edasi ei saa. "Euroopa on elanud üle oma võimete," möönis Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso, tunnistades ühtlasi, et sõbramehelik üksteise kritiseerimisest hoidumine euroalal on kandnud kibedat vilja. "Selline suhtumine peab jääma minevikku," ütles ta. "Reeglid tuleb maksma panna," lisas Barroso. 

Ja reformiks on praegune kriis parim aeg – kui mitte nüüd, siis millal veel? küsib Barroso, nentides, et Euroopa on ikka edasi liikunud kriisides ja sammhaaval.

Eraldi küsimus on, kuivõrd lepivad uue reaalsusega Euroopa riikide valijad. Kõik teavad Luksemburgi kauaaegse peaministri Jean-Claude Junckeri sõnastatud paradoksi, et valitsusjuhid teavad väga hästi, mida teha tuleks, kuid mitte seda, kuidas seejärel tagasi valitud saada. Valimiste tulemused Rootsis, Lätis ja Kreekas tekitavad aga Euroopas ettevaatlikku optimismi. "Juncker eksis," söandas Olli Rehn selles "seaduspärasuses" kahelda.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
15. January 2011, 17:54
Otsi:

Ava täpsem otsing