Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Brüssel pakub välja kriisifondi suurendamise

    Fondi suurendamisega tahab Euroopa Komisjon kriisi ohjeldamisel turgudest ette jõuda, et vältida selle levikut Hispaaniasse ja teistesse suurematesse liikmesriikidesse.
    Suurimat lootust euro stabiilsuse kindlustamisel paneb Euroopa Komisjon pikemas perspektiivis aga korras riigifinantsidele. "Kriis on välja toonud Euroopa majanduse pikaajalise nõrkuse, millele heal ajal läbi sõrmede vaadati," ütles Rehn. Ilma rahaasju korrastamata jääksidki euroala riigid turgude meelevalda, kasvu ergutavate reformideta oleks aga ees stagnatsioon - aeglane kasv ränga võlakoorma all ja suur tööpuudus.
    Ettepanekud juba laual. Juba eelmise aasta septembris käis Euroopa Komisjon välja euroala riikide majanduskoostöö ja eelarvepoliitika tihedama koordineerimise ettepanekud. Ühtlasi jälgitakse majandusarenguid laiemalt, et ohule varakult jälile saada.
    Sel nädalal lükati protsess ametlikult käima - enne rahvusparlamentidesse jõudmist läbivad liikmesriikide eelarvekavad nüüd n-ö eelkontrolli Euroopa tasemel, et ühegi riigi vastutustundetu käitumine eurot ohtu ei seaks. Eesmärk on tõhustada kriisiennetust ning anda sisu ka sanktsioonidele, mida pole euroalal veel kunagi rakendatud. Nii ongi reeglite rikkumisest saanud pigem norm kui erand.
    Kritiseerimisest hoidumise tulemus käes. Vanamoodi enam edasi ei saa. "Euroopa on elanud üle oma võimete," möönis Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso, tunnistades ühtlasi, et sõbramehelik üksteise kritiseerimisest hoidumine on kandnud kibedat vilja. "Selline suhtumine peab jääma minevikku," ütles Barroso.
    Reformiks on praegune kriis parim aeg - kui mitte nüüd, siis millal veel, küsib Barroso, nentides, et Euroopa on ikka edasi liikunud kriisides ja sammhaaval.
    Eraldi küsimus on, kuivõrd lepivad uue reaalsusega Euroopa riikide valijad. Kõik teavad Luksemburgi kauaaegse peaministri Jean-Claude Junckeri sõnastatud paradoksi, et valitsusjuhid teavad väga hästi, mida teha tuleks, kuid mitte seda, kuidas seejärel tagasivalitud saada. Valimiste tulemused Rootsis, Lätis ja Kreekas tekitavad aga Euroopas ettevaatlikku optimismi. "Juncker eksis," söandas Rehn selles "seaduspärasuses" kahelda.
    Sel nädalal kardetust paremini läinud Euroopa perifeeriariikide võlakirjaemissioonid pole veel märk sellest, et Euroopa Liit hakkab oma kriisitõrjeabinõudega turgude diktaadist ette jõudma, arvab Brüsseli mõjuka mõttekoja CEPS juht Daniel Gros. "Selle kriisifondi suurusel pole tähtsust, otsustav on see, milleks seda raha kasutatakse ja kas erasektor aitab pankade kahjumeid kanda," selgitas Gros oma seisukohti intervjuus Äripäevale. Kõige pakilisem probleem pole Kreeka või mõne teise riigi võlg, vaid see, et euroala finantssüsteem sellest kokku riskib kukkuda.
    "Euroopa on lasknud end otsekui mao pilgust lummata ajal, mil tõeline hädaoht on mujal," utreeris Gros. "Praegu tuleks tegeleda hoopis finantssüsteemi stabiilsuse kindlustamisega," jäi ta enesele kindlaks päeval, mil Euroopa Komisjon lükkas Brüsselis käima karmima järelevalveprotsessi liikmesriikide eelarvepoliitika üle ning teeb ettepaneku kriisiabifondi suurendada.
    Grosi sõnul vajab Euroopa instantsi, mis hoolitseks finantssüsteemi kui terviku stabiilsuse eest ning omaks selleks piisavaid vahendeid.
    Igaüks pusib eraldi. Praegu on iga riik oma pankadega päästmisega üksi. "Kui probleem oleks ainult rahas, siis on Euroopa Keskpangal piiramatud võimalused," ütles Gros.
    Kõige pakilisem oht varitseb Grosi sõnul Hispaania panganduses. "Kui Hispaania valitsusel kästakse garanteerida kõik Hispaania pankade kohustused, võime hätta jääda ja näha Iirimaa stsenaariumi kordumist. Oluline on tõmmata vahe valitsuse ja pankade võlgade vahele," arvas Gros.
    Gros ütles, et Euroopa liidritel on raske turgudest ette jõuda - senised meetmed pole kriisi levikut peatanud.
    "Saksa kantsler saab teha erinevaid asju, kui kriis on ilmne. Tuleb koju ja ütleb, et muud valikut ei olnud. Midagi ennetavat teha on aga väga raske," nentis ta.
    Töös olevatest ideedest avaldas Gros, et on näinud mitmeid Saksamaa kavandeid Euroopa võimalikust valuutaliidust. Punaseid jooni, kust Saksamaa euro kaitsel enam edasi ei läheks, Gros ei näe.
    Euroopa ühiste võlakirjade idee laitis Gros aga maha, juhtides tähelepanu, et kui ühiste võlakirjade kõrval jääks osa võlga riikide endi vastutada, muutub see investorite jaoks oluliselt riskantsemaks.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.