Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Tulumaksuvabastus kasvatas väikeettevõtteid

Anne Oja 14. jaanuar 2011, 00:00

Välisfirmad ja väikeettevõtted on selle üle eriti rõõmsad olnud, tõdes rahandusminister Jürgen Ligi eile poliitikauuringute keskuse Praxis, Tartu Ülikooli, advokaadibüroo Glimstedt ja mitmete ekspertide ühistööna valminud uuringu tutvustusel. Ligi lisas, et väikeettevõtetel paranesid olud investeeringute tulumaksuvabastuse tõttu teistest ettevõtetest rohkem.

Ligi sõnul ei leidnud kriitika, kui vale Eestis kasutatav jaotamata kasumi maksuvabastuse süsteem on, uuringuga kinnitust.

Maksuamet kasumi saatust määrama?! Ligi meenutas, et omal ajal sõdisid poliitikud väga selle vastu, et maksuamet määraks, kuhu ettevõtted võiksid jaotamata kasumi tulumaksukohustuse edasilükkamiseks panna. "Ükski maksuametnik ega poliitik ei määra ettevõttest paremini, kuhu see raha panna. Tahtsime ettevõtete kapitalibaasi parandada sõltumata sellest, kas neil on õige aeg investeerida või mitte."

Majandus sai tõuke. Kaubandus-Tööstuskoja juhi Siim Raie sõnul andis jaotamata kasumi maksuvabastus olulise tõuke majanduse moderniseerimisele. Raie ütles, et ettevõtetest kasumina välja võtmata raha aitas aga majanduskriisi üle elada ning võõr- ja omakapitali tasakaalustada. Samas polnud see kasumi maksuvabastuse algseks eesmärgiks, vaid pigem tagantjärele ilmnenud varjatud võluks, sõnas Raie.

Võrdlus naabritega. Seda võis järeldada kas või viivisvõlgnevuses laenude mahust. Eestis ulatus see 6%ni laenude kogumahust, Lätis ja Leedus aga 20%ni. Kümne aasta jooksul, aastatel 1999-2009 kasvasid Raie andmetel ettevõtete majandusnäitajad järgmiselt: netokäive 284%, puhaskasum 525% ja omakapital 574%. Raie peab seda otseselt jaotamata kasumile kehtinud maksuvabastuse tulemuseks.

"Paljud väikeettevõtted poleks olnud üldse laenukõlbulikud, kui nad poleks saanud jaotamata kasumit reinvesteerida," ütles Raie. Ettevõtjad sooviksid praegu, et Eesti maksusüsteem säiliks ja seda ka pisut edasi lihvitaks, näiteks siirdehindade regulatsiooni, vahendas ta.

Erinevaid meetodeid kasutanud uurimisrühmade analüüsitulemused kinnitasid tulumaksureformi olulist positiivset mõju investeerimismahtudele, kuid investeeringute struktuur muutus vähe ja reformi panus majanduse restruktureerimisse jäi tagasihoidlikuks.

Peamiselt investeerisid Eesti ettevõtted masinatesse ja seadmetesse, sh arvutitesse, näitas uuring, mis analüüsis ettevõtete jaotamata kasumi mittemaksustamise mõju investeeringutele ja majandusarengule. Registriandmete analüüs näitas, et alates 2000. aastast paigutasid ettevõtjad tootlikkuse kasvu mõjutanud ressursse ümber. Tulumaksureform seda ei takistanud, kuid oluliselt ka ei soodustanud.

Enim investeeriti teenindusse ja väikeettevõtlusse. Investeeringud kasvasid enam teeninduses ja väikeettevõtetel, kogu valimis oli investeeringute määra kasv 15 protsendipunkti.

Võõrkapitali osatähtsus kogukapitalis vähenes. Likviidsed varad kasvasid hüppeliselt. Jaotamata kasumi ja reservide osatähtsus ettevõtte kapitalis kasvas 15 protsendipunkti. Võõrkapitali osatähtsus kogukapitalis vähenes 10 protsendipunkti ja laenukapitali osatähtsus 7 protsendipunkti võrra.

Likviidsus paranes, kuid riskide võtmisel ja investeerimisel oldi senisest tagasihoidlikumad. Ühelt poolt paranes küll ettevõtete likviidsus, kuid teisest küljest võis täheldada tendentsi hoida varasid riskivabalt kindlas kohas ja moel selle asemel, et neid masinatesse, seadmetesse ja mujale investeerida. See erines kardinaalselt tulumaksureformi algsest eesmärgist julgustada ettevõtjaid uusi riske võtma ja investeerima.

Võrdlus lähinaabrite Läti ja Leeduga on meile tihtipeale meelepärane. Pärast maksureformi on tööjõu tootlikkus olnud viie aasta jooksul Eestis 11 protsendipunkti võrra suurem kui Lätis ja Leedus. Tootlikkus kasvas enam teenuste sektoris. Maksureformi tulemusena kasvas kapitali maht majanduses 6-11,2% enam, tarbimine 0,5-2,7% enam ja SKP 1,9-4,9% enam kui see reformita kasvanud oleks.

Uuringu korraldajad tõid tähtsa aspektina välja, et tulumaksureformi raamatupidamislik efekt väljendus ettevõtete tegelike kasumite kajastamises.Vaid aasta-kahega kasvasid kasumid kahekordseks, ehkki bilanss, põhivara ja käive kasvas sama ajaga vaid 20%.

Laenuvõime kasvas. Tegelike kasumite avaldamine aitas ettevõtteid nii välisinvesteeringute kaasajastamisel kui ka parandas laenuvõimekust.

Ettevõtte jaotamata kasumi mittemaksustamise mõju on olnud positiivne, sest see võimaldab rohkem investeerida.

Teisalt, kuigi seda räägitakse juba mitmel pool, on tööjõumaksud endiselt liiga kõrged.

Kui kõrgtootlikkusega töökohtadest rääkida, on sotsiaalmaksu lagi asi, millega tasuks tegeleda.

Teine on kõik see, mis on seotud töötaja investeeringute maksustamisega - need erisoodustusmaksud tuleks kaotada, kui räägime töötajate tervisesse ja haridusse investeerimisest, siis need on kohatud.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:45
Otsi:

Ava täpsem otsing