Uuring: tulumaksureform mõjutas investeeringute struktuuri tagasihoidlikult

Peamiselt investeerisid Eesti ettevõtted masinatesse ja seadmetesse, sh arvutitesse, näitas uuring, mis analüüsis ettevõtete jaotamata kasumi mittemaksustamise mõju investeeringutele ja majandusarengule. Registriandmete analüüs näitas, et alates 2000. aastast paigutasid ettevõtjad tootlikkuse kasvu mõjutanud ressursse ümber. Tulumaksureform seda ei takistanud, kuid oluliselt ka ei soodustanud.

Investeeringud kasvasid enam teeninduses ja väikeettevõtetel, kogu valimis oli investeeringute määra kasv 15 protsendipunkti.

Likviidsed varad kasvasid hüppeliselt. Jaotamata kasumi ja reservide osatähtsus ettevõtte kapitalis kasvas 15 protsendipunkti. Võõrkapitali osatähtsus kogukapitalis vähenes 10 protsendipunkti ja laenukapitali osatähtsus 7 protsendipunkti.

Ühelt poolt paranes küll ettevõtete likviidsus, kuid teisest küljest võis täheldada tendentsi hoida varasid riskivabalt kindlas kohas ja moel selle asemel, et neid masinatesse, seadmetesse ja mujale investeerida. See erines kardinaalselt tulumaksureformi algsest eesmärgist julgustada ettevõtjaid uusi riske võtma ja investeerima.

Maksureformi järgselt on tööjõu tootlikkus olnud viie aasta jooksul Eestis 11 protsendipunkti võrra suurem kui Lätis ja Leedus. Tootlikkus kasvas enam teenuste sektoris. Maksureformi tulemusena kasvas kapitali maht majanduses 6-11,2% enam, tarbimine 0,5-2,7% enam ja SKP 1,9-4,9% enam kui see reformita kasvanud oleks.

Uuringu läbiviijad tõid tähtsa aspektina välja, et tulumaksureformi raamatupidamislik efekt  väljendus ettevõtete tegelike kasumite kajastamises. Vaid aasta-kahega kasvasid kasumid kahekordseks, ehkki bilanss, põhivara ja käive kasvas sama ajaga vaid 20%. Tegelike kasumite avaldamine aitas ettevõtteid nii välisinvesteeringute kaasajastamisel kui parandas laenuvõimekust.