Krooniaja tärminid. Loe ja meenuta.

Väinu Rozental 15. jaanuar 2011, 09:00

Krooniaeg sai eilsega otsa ja tänasest on Eesti ainukeseks ametlikuks maksevahendiks euro. Loe krooniaja olulisematest tärminitest ja meenuta, kuidas valmistati krooni tulekut ette ning milliseid erinevaid rahasid lasi Eesti Pank 18 ja poole aasta jooksul käibele.

1990. aasta

1.01.1990. Kehtima hakkas  pangaseadus, mis nägi ette Eesti Panga tegutsemise iseseisva emissioonikeskusena (ülemnõukogu võttis pangaseaduse vastu 28.12.89).

24.01.1990. Eesti krooni paberraha kavandite žürii tunnistas parimaks Eesti Kunstiinstituudi õppejõu Vladimir Taigeri kroonikavandid. Lõppresultaadina otsustati valmistada siiski ühe- ja kahekroonised kupüürid Urmas Ploomipuu kavandite järgi ning 5-, 10-, 25-, 100- ja 500-kroonised Vladimir Taigeri kavandite järg. 1994. aasta septembris tulid käibele 50-kroonised rahatähed, mis trükiti samuti Vladimir Taigeri kavandi järgi.

6.02.1990. Taasasutatud Eesti Panga nõukogu pidas esimese istungi, kus arutati Eesti raha emiteerimise, oma rahale ülemineku kontseptsioone, raha kunstilise kujundamise, trükkimise ja vermimise, rahasüsteemi ülesehituse jmt küsimusi.'

11.03.1990. Eesti Pank sõlmis tootmiskoondisega Juveel sentide vermimise lepingu, mille kohaselt valmistas Juveel 33 miljonit münti (esimesed mündid valmisid 1992. aasta detsembris).

12.04.1990. Eesti Pank sõlmis lepingu Eesti kroonide trükkimiseks madalaima pakkumise teinud USA firmaga U.S. Banknote Co.

1991. aasta

27.03.1991. Vastavalt ülemnõukogu otsusele moodustati rahareformi komitee, mille koosseisu kuulusid valitsusjuht, Eesti Panga president ametikohtade järgi ning üks sõltumatu teadlasest liige. Otsuse kohaselt lõppesid rahareformi komitee volitused 29.06.95, ent sisuliselt lõpetas rahareformi komitee oma tegevuse juba pärast rahareformi 1992. aasta suvel.

10.05.1991. Eesti Pank katkestas 12.04.90 sõlmitud lepingu Eesti kroonide trükkimiseks madalaima pakkumise teinud USA firmaga U.S. Banknote Co, sest nende tükikvaliteet oli vilets, ning sõlmis uue lepingu Inglise firmaga Thomas De La Rue 5-, 10-, 25-, 100- ja 500-krooniste rahatähtede trükkimiseks. Kompenseerimaks USBC juba tehtud kulutusi, võimaldati neil siiski trükkida ühe- ja kahekroonised rahatähed.

9.12.1991. Rahareformi komitee andis välja esimese dekreedi, mis fikseeris rahareformi läbiviimise üldalused ja kinnitas ettevalmistusplaani.

1992. aasta

23.01.1992. Ülemnõukogu võttis vastu seaduse, millega eraldati riiklikust metsafondist reservlangid arvestusliku väärtusega 150 miljonit USA dollarit ning need anti rahareformi tagamiseks valuutareservina Eesti Panga bilanssi. Riigikogu tunnistas selle seaduse kehtetuks 2.06.97.

27.01.1992. Londonis langetati otsus tagastada Eesti Pangale 4,8 tonni kulda, mis oli Inglise panka enne 1940. aastat deponeerinud, tagastatud kullakonto väärtus oli 661,5 miljonit krooni.

20.03.1992. Moodustati rahareformi komitee büroo, mille ülesanne oli teha rahareformi läbiviimiseks tehniline töö ning koordineerida kõiki vajalikke tegemisi. Büroo juhatajaks nimetati Eesti Panga valuutaosakonna juhataja Enn Teimann. Rahareformi komitee lõpetas büroo tegevuse oma dekreediga 29.07.92.

7.04.1992. Eesti Panga inkassatsioonivalitsus võttis vastu Inglismaa firmas Thomas De La Rue trükitud Eesti kroonid, mis transporditi kohale kolme veoautoga. Ühe- ja kahekroonised jõudsid USA firmast U.S. Banknote kohale 1992. aasta mais.

8.05.1992. Eesti Pank võttis vastu põhimõttelise otsuse siduda Eesti kroon Saksa margaga. Lõpliku kursi, 1 Saksa mark = 8 Eesti krooni kehtestas rahareformi komitee 17.06.92 ja Eesti Pank kinnitas selle oma 20.06.92 käskkirjaga.

15.06.1992. Eesti riik taastas oma staatuse Baselis asuvas Rahvusvahelises Arvelduspangas ning Eesti Pank sai tagasi arvelduspangas deponeeritud 3,6 tonni kulda 147 miljoni krooni väärtuses.

17.06.1992. Rahareformi komitee esimees, peaminister Tiit Vähi teatas õhtul Eesti Televisioonis, et rahareform kestab kolm päeva ehk rublad vahetatakse kroonideks ümber 20.-22. juuni 1992.

20.06.1992. Kehtima hakkasid kolm olulist Eesti raha puudutavat seadust: rahaseadus, seadus Eesti krooni tagamise kohta ja välisvaluuta seadus. Rahaseaduse kohaselt muutus Eesti kroon käibelelaskmise päevast ainsaks seaduslikuks maksevahendiks. Eesti krooni tagamise seadus tagas valuutakomitee süsteemi ning selle, et Eesti krooni käibeletulek on täielikult tagatud kulla ja välisvaluuta reservidega. Välisvaluuta seadus kohustas Eesti juriidilisi isikuid pärast rahareformi välismaal teenitud valuuta kahe kuu jooksul konverteerima Eesti Panga kehtestatud kursi alusel kroonideks ja keelas juriidilistel ning füüsilistel isikutel omada Eesti pankades välisvaluutaarveid.

20.06.1992. Vastavalt rahareformi komitee dekreedile oli öösel alates kell 4.00 Eesti Vabariigi territooriumil ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Eesti kroon.

20.06.1992. Rahareformi hommikul kell 9 avasid üle Eesti 727 rahavahetuspunkti uksed. Igale nimekirja kantud inimesele vahetati kuni 1500 rubla vahetuskursiga 10 rubla = 1 kroon. Rahareformi ajal vahetas raha 70,4 protsenti elanike üldarvust ja keskmiselt vahetas iga resident 136,41 krooni.

22.06.1992. Viljandi teatris Ugala toimus kolm päeva kestnud eduka rahareformi tähistamiseks krooniball.

25.06.1992. Kes rahavahetuse ajal (20.06-22.06.92) ei käinud rublasid kroonideks kursiga 10:1 vahetamas, said 30. juunini baaspankades vahetada rublad kroonide vastu kursiga 50:1.

27.06.1992. Vastavalt Eesti Panga käskkirjale hakati igal pangapäeval avaldama Eesti Panga päevakurssi.

8.07.1992. Rootsi Riigipank maksis Eesti Pangale sõja eel sinna deponeeritud Eesti kulla eest raha, ekvivalendis 393 miljonit krooni.

28.07.1992. Eesti Panga käskkirja kohaselt pöörati hoiused, mis olid suuremad kui 50 000 rubla, kroonideks kursiga 10 rubla = 1 kroon.

29.07.1992. Eesti Pank lasi käibele kaks 10-kroonise nimiväärtusega hõbedast meenemünti: üks neist tähistas Eesti krooni taaskasutuselevõttu ja teine oli pühendatud Eesti Vabariigi sportlaste osavõtule Barcelona OMil iseseisva delegatsioonina ning 100-kroonise hõbedast meenemündi, mis tähistas Eesti krooni taaskasutuselevõttu.

1.12.1992. Soome Pank hakkas konverteerima Eesti kooni.

28.12.1992. Eesti Pank võttis vastu käskkirja REs Juveel vermitud ühekrooniste müntide käibelelaskmise kohta.

1993. aasta

23.01.1993. Eesti Pank sai tagasi kulladeposiidi USA Föderaalreservi Süsteemi New Yorgi pangast kogumaksumusega 314,1 miljonit krooni.

20.02.1993. Eesti Pank lasi käibele REs Juveel vermitud viiekroonise mündi, mille tagaküljel on J. Koorti „Metskits“.

19.03.1993. Eesti Pank lasi käibele sajakroonise nimiväärtusega hõbedase meenemündi, mis tähistas Eesti Vabariigi üleminekut omavääringu kasutusele. Mündi tagaküljel oli kolm lendavat suitsupääsukest.

1994. aasta

1.03.1994. Valitsus kaotas välisvaluuta kasutamise piirangud. Ajutised piirangud kehtestati 24.12.91, et kindlustada seoses rahareformi ettevalmistamisega Eesti Vabariigi maksevõimet välismaal ja korrastada valuutaturgu Eestis.

3.05.1994. Käibele tuli REs Juveel vermitud viiekroonine münt, mille tagaküljel oli Põhja-Eesti paepanga fragmendi kujutis.

10.10.1994. Eesti Pank lasi käibele 50kroonised rahatähed, mille autoriks oli enamike Eesti kroonide kujundaja kunstnik Vladimir Taiger.

1996. aasta

8.05.1996. Eesti Pank lasi kaasaegsete olümpiamängude 100. aastapäeva auks käibele sajakroonise nimiväärtusega hõbedast meenemündi.

6.12.1996. Eesti Panga määruse kohaselt võis isik üle Eesti tollipiiri viia 20 ühekroonist münti (piirang kehtestati seoses sellega, et ühekrooniseid münte oli hakatud massiliselt kasutama mitme Euroopa riigi rahaautomaatides.

1998. aasta

20.01.1998. Eesti Pank lasi käibele uue, hõbehalli nikeldatud terasest 20-sendise mündi.

23.02.1998. Eesti Pank lasi Eesti Vabariigi 80. aastapäeva auks käibele kümnekroonise meenemündi (tagaküljel kündev Kalevipoeg), sajakroonise meenemündi (tagaküljel Kalevipoja kotkalend) ja 500 kroonise kullast meenemündi (tagaküljel Kalevipoeg lõkendavate vabaduspirdudega).

2.03.1998. Eesti Pank lasi käibele uue välimusega ühekroonised mündid, mis vahetas välja senised Saksa ühemargasega sarnanevad metallmündid. Soome firmas Rahapaja OY vermitud uus ühekroonine oli kollakat värvi ja vanast mündist veidi suurem ning kergem.

1.06.1998. Kehtivuse kaotasid REs Juveel 1992., 1993. ja 1995. aastal vermitud ühekroonised mündid, sest nad olid liiga sarnased Saksa ühemargaste metallmüntidega.
 
31.12.1998. Eesti Pank kehtestas krooni kursiks eurosse 1 euro = 15,6466 krooni. See kurss oli võrdne Eesti krooni ametliku kursiga Saksa margasse ehk 1 mark = 8 krooni.

1999. aasta

26.03.1999. Eesti Pank lasi käibele 15,65-kroonise nimiväärtusega kullast meenemündi, mis tähistas Eesti Panga 80. aastapäeva ja euro kasutuselvõttu Euroopa ühisrahana.

30.04.1999. Eesti Pank esitles uusi 100-krooniseid, millel oli senistest enam turvaelemente.

1.07.1999. Eesti Pank lasi käibele ühekroonise nimiväärtusega meenemündi, mis tähistas 130 aasta möödumist Eesti esimesest üldlaulupeost. Mündi tagaküljel oli lauluväljak.

2000. aasta

15.05.2000. Eesti Pank hakkas krooni päevakurssi esitama unifitseeritud formaadis – seitsme tüvenumbriga. Kuue tüvenumbriga fikseeringu võttis keskpank kasutusele alates 3.05.04.

26.10.2000. Eesti Pank fikseeris USA dollari ametlikuks kursiks krooniajaloo rekordilise 18,846 krooni. Kõige vähem on dollar maksnud 15.07.08, kui ühe dollari eest sai välja käia 9,797 krooni.

2002. aasta

26.04.2002. Eesti Pank emiteeris 10-kroonise meenemündi, millega tähistas 370 aasta möödumist Tartu Ülikooli asutamisest. Tegu oli Eesti esimese puhtast hõbedast mündiga.

10.06.2002. Eesti Pank lasi välja Eesti krooni taaskehtestamise kümnendale aastapäevale pühendatud mündi. Eestis esimest korda kullaprooviga 999,9/1000 emiteeritud sajakroonise nominaalväärtusega meenemündi kaal on veerand untsi ehk 7,776 grammi.

20.06.2002. Eesti Pank emiteeris Eesti krooni taaskehtestamise 10. aastapäeval uue 25-kroonise rahatähe, et rahuldada nõudlust 25-kroonise nimiväärtusega kupüüride järele ning täiustada rahatähe turvalisust.

2004. aasta

31.05.2004. Eesti Pank emiteeris kümnekroonise nimiväärtusega hõbedast meenemündi, mis pühendati Eesti lipu 120. aastapäevale.

5.07.2004. Eesti Pank lasi käibele sajakroonise nimiväärtusega kullast meenemündi, mis jäädvustas Eesti sportlaste saavutusi läbi aegade.

2006. aasta

10.02.2006. Eesti Pank emiteeris Torino taliolümpiamängude puhuks hõbedase 10-kroonise meenemündi.

5.09.2006. Eesti Pank lasi käibele sajakroonise nimiväärtusega hõbedast meenemündi, mis pühendati Estonia teatri 100. aastapäevale.

2007. aasta

3.01.2007. Eesti Pank lasi välja uuenenud turvamärkidega kümne- ja kahekroonise rahatähe.

19.06.2007. Eesti Pank emiteeris Eesti krooni taaskehtestamise 15. aastapäevale pühendatud kolmnurkse 7,78 grammi kaaluva kuldmündi, mille nominaalväärtus oli sada krooni.

2008. aasta

10.01.2008. Ringlusse tulid uue seeria 100-kroonised rahatähed.

24.02.2008. Eesti Pank emiteeris Eesti Vabariigi 90. aastapäevaks 10-kroonise hõbemündi, 50-kroonise kuldmündi ja sajakroonise plaatinamündi.

6.06.2008. Eesti Pank lasi ringlusse Eesti Vabariigi 90. aastapäevale pühendatud erikujundusega ühekroonise käibemündi, mille tiraaž oli 20 miljonit.

20.06.2008. Eesti Pank esitles Eesti Vabariigi 90. aastapäevale pühendatud kümnekroonist meenerahatähte.

26.06.2008. Ringlusse jõudsid uute turvaelementidega 25- ja 500-kroonised rahatähed.

15.07.2008. Eesti Pank fikseeris dollari vahetuskursiks 9,797 krooni, mis oli krooniajaloo madalaim kurss. Krooniajaloo kõrgeim dollari kurss oli 26.10.00, kui üks dollar maksis 18,846 krooni.

25.07.2008. Eesti Pank esitles Pekingi olümpiamängudeks emiteeritud hõbemünti, mille nimiväärtus oli kümme krooni.

2009. aasta

15.04.2009. Eesti Pank emiteeris 10-kroonise nimiväärtusega hõbedast kodarraha-kujulise meenemündi, mis pühendati Eesti Rahva Muuseumi 100. aastapäevale.

12.06.2009. Eesti Pank lasi käibele laulu- ja tantsupidude traditsioonile pühendatud puhtast kullast sajakroonise nimiväärtusega meenemündi ning puhtast hõbedast kümnekroonise nimiväärtusega meenemündi.

2010. aasta

27.01.2010. Eesti Pank esitles Vancouveris toimuvatele XXI taliolümpiamängudele pühendatud hõbedast 10-kroonise nimiväärtusega meenemünti.

3.12.2010. Eesti Pank esitles kolmest mündist koosnevat meenemüntide sarja, mis pühendati Eesti krooni jäädvustamisele. 25-kroonine hõbemünt pühendati Eesti ajaloole, 50-kroonine hõbemünt Eesti loodusele ja 100-kroonine kuldmünt Eesti inimesele.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
18. January 2011, 15:36
Otsi:

Ava täpsem otsing