Dividendimiljonärid aitavad meidki õnnelikumaks teha

Reedeses lehes ilmunud dividendisaajate edetabel on Äripäeval juba kuues kord reastada inimesi ettevõtlusest teenitud omanikutulu järgi. Ja alati on inimesi, kes seda tegevust heaks ei kiida. Nagu ka meie reedeses lehes autoärimees Viktor Siilats, kelle sõnul võib dividenditabeli avaldamine vähendada ärimeeste soovi dividende välja võtta ja seeläbi riigikassasse tulumaksu maksta.

Äripäeva meelest pole sellel kartusel alust. Hoopis vastupidi. Omanikutulu teenimine on ettevõtluse algeesmärk. Dividendide maksjate väljatoomine julgustab seega hoopis inimesi, eriti noori inimesi ettevõtlusega tegelema. Eeskuju järgima. Ihkama samuti kunagi selliseid summasid teenima. Mida enam on meil omanikke ettevõtetes, mida enam on ettevõtjaid, seda jõukam, edukam ja tervema mõtlemisega ühiskonnaks me saame. Nagu hiljuti ühe lääne ülikooli teadlased välja selgitasid, teeb raha, suurem sissetulek inimese siiski pigem õnnelikumaks kui õnnetumaks. Toimetus arvab samamoodi.

Juhul, kui mõni ettevõtja ei taha oma töötajatele näidata, et ta masu ajal, mil töötajate sissetulekut kärbiti, ikka endises mahus dividende võtab, on see ettevõtja enda selgitada oma inimestele. Aruanded on avalikud, saladuseks see ei jääks niikuinii.

Samuti tuleb arvestada, et dividendide maksjad on ühtlasi maksumaksjad. Suuremate dividendide maksjad suuremad maksumaksjad. Seega võib dividendide edetabelit vabalt nimetada ka maksumaksjate edetabeliks.

Maksude maksmine on austust ja järgmist vääriv tegevus, ja suuremate maksumaksjate väljatoomine on neile tunnustuseks. Nii nagu on ettevõtetele tunnustuseks Äripäeva poolt juba 90ndate esimeses pooles alustatud TOP 100, erinevad maakondlikud TOPid. Või igasügisene rikaste edetabel.

Hiljuti avaldasime suuremate palgamaksjate edetabeli . Ikka selleks, et näidata ühe väljavalitud kriteeriumi alusel mitte ainult, kuhu tasuks tööle kandideerida, vaid kes Eesti firmadest kuuluvad suurimate sotsiaalmaksu tasujate hulka. Kelle tegevusest sõltuvad enim pensionärid ja ravi vajavad inimesed.

Lähipäevil näiteks avaldame esmakordselt edetabeli ettevõtjatest, kelle peamine vara on pangaarvel seisev raha. Kellel on seda kõige likviidsemat vara kõige enam. Selle edetabeli eesmärk on näidata ettevaatlikuma äristiiliga ettevõtjaid. Panna mõtlema, kas järgida neid põhimõtteid.

Tulles tagasi dividendide edetabeli juurde, siis kordub siingi nn edetabelite vastaste seas väljend "rahakotti piilumine". Kuivõrd suurt avatust Eesti ühiskond vajab ja saab endale lubada? Kus tuleb piir vastu?

Äripäeva meelest oleme me sellest piirist, mis võiks näiteks saabuda inimeste pangakontode seisu avalikustamisega, veel kaugel. Ettevõtlusega seotud inimeste teenistuste ja ettevõtete endi tulemuste avalikustamine ning nende järgi erinevate järjestuste loomine aitab kaasa avatud ühiskonna tekkele ega pole ebasünnis inimese privaatsfääri tikkumine.

Edukad ettevõtjad on väärt väljatoomist. Isegi, kui mõni neist tahaks tagasihoidlikkusest varju jääda. Ütleme nii, et raha teeb teatud piirist inimese teatud mõttes avaliku elu tegelaseks.

Autor: ÄP