Kelle õigus on makse kehtestada?

Rein Veski 17. jaanuar 2011, 00:00

Olen jälginud mõttevahetust astmelise tulumaksu kohta ja hoidunud seni sellesse sekkumast. Nüüd sattusin aga kirjutisele, mis küsib "Kuidas saab õiglus olla astmeline?" (Äripäev 13. jaanuar).

Sealt leidsin huvitava arvutuse, et juhul kui maksuvaba miinimum tõsta 305 euroni (4772 kr), oleks vaja tulumaksumäära 30,5%, et suurendada üldist maksukoormust 7%. Edasi pole arutelu enam nii arusaadav, kuna arutletakse, kui suur osa inimestest sellest võidaks ja kui palju kaotaks. Maks on ju ikka selline asi, millest otseselt ei võida ükski palgasaaja. Kui panustada sellele, et eelpool mainitud skeemi korral võidab 57% palgasaajatest, oleks see ju tugev argument senise tulumaksusüsteemi täiustamiseks ja poliitilised jõud, kes võtaks selle valimislubaduseks, saavutaks edu teiste ees.

Iseküsimus on muidugi see, et maksusüsteeme korrastatakse selleks, et riik saaks täita oma ülesandeid rahva ees. Ja kuna varem kavandati majanduse ergutamiseks maksukoormuse järkjärgulist vähendamist, siis poleks praegugi vaja maksukoormuse tõstmist. Samas oleks maksuvaba miinimumi tõstmine 305 euroni majandust ergutav, see tooks ringlusesse lisaraha. Tarbimise suurendamine ergutab omakorda masujärgset majandust.

Ja ei mingit astmelist tulumaksu, mida suurema palga saajad kardavad, kõigi tulumaksumäär ja maksuvaba tulumaksumäär on võrdsed. Seda olukorras, kus riik ei peagi kõiki kodanikke võrdselt kohtlema, kuna riik ongi selleks, et osa rikkust ringi jagada.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:45
Otsi:

Ava täpsem otsing