Swedbank vehib põhiseaduse vastuoluga

Väinu Rozental 17. jaanuar 2011, 00:00

Kui riigikohus ei võta Swedbanki määruskaebust menetlusse, jääb jõusse ASi Väätsa Agro saneerimiskava, mille kohaselt rahuldatakse suurima võlausaldaja, Swedbanki 6,4 miljoni eurosest (100 miljoni kroonisest) pandiga tagatud nõudest 30 protsenti ja lõviosa asendatakse Väätsa Agro vähemusosalusega (43 protsenti).

"Meie arvates on aktsiate selline andmine põhiseadusevastane," rõhutas Swedbanki jurist Guido Gritsenko. "Vastu meie tahtmist antakse meile vähemusosalus Väätsa Agros ehk me ei saa 70 miljoni krooni eest isegi mitte enamusosalust. Meie pandiga tagatud nõude äravõtmine on meie reaalse vara äravõtmine ja seda ei tohi teha ilma õiglase hüvitiseta. Vähemusosalus ei ole õiglane hüvitis."

Swedbanki arvutuste järgi on neile pakutava osaluse praegune väärtus umbes 4500 krooni, arvestades, et praegune omanik OÜ Hanseatic Capital Estonia omandas Väätsa Agro aktsiad 10 000 krooni eest.

Saneerimisnõustaja on teist meelt. "Kui leitakse, et niimoodi võibki saneerimisseadust kohaldada, siis sisuliselt ei ole see saneerimine, vaid see on mingisugune finantsskeem, mille tulemusel jäävad võlausaldajad oma õigustest ilma, aga endine omanik säilitab jätkuvalt kontrolli oma sisuliselt maksejõuetu ettevõtte üle," ütles Gritsenko. Ta lisas, et Väätsa Agro umbes sada lehekülge pikk saneerimiskava kubiseb puudustest ja võlausaldajaid ei kohelda võrdselt, nagu saneerimisseadus ette näeb.

"See on Swedbanki kallutatud arvamus, mis tuleneb sellest, et nad on jäänud hätta Väätsa Agro pankrotistamisega ja tahavad ühele ettevõttele ära teha lihtsalt sellepärast, et pangale ei tohi vastu hakata," lausus Väätsa Agro saneerimisnõustaja, MAQS Law Firm Advokaadibüroo OÜ juhtiv partner Veikko Toomere. "Ja saneerimisseaduses ei ole otseselt midagi põhiseadusega vastuolus olevat."

Swedbank on Toomere sõnul Väätsa Agro saneerimiskavast rääkides avalikkusega manipuleerinud ja jätnud palju asju välja ütlema. "Näiteks ei räägi nad sellest, et neile makstakse nõude rahuldamata osa pealt intressi," seletas Toomere. "Teiseks lähtuvad nad eeldusest, et aktsiad, mis neile emiteeritakse, on väärtusetud. See on täiesti vale eeldus. Me oleme saatnud kohtutele argumendid, kus me näitame ära, et aktsiate väärtus, mis emiteeritakse Swedbankile, on 60-110 miljonit krooni." Toomere kinnitusel on Väätsa Agro viimased poolteist aastat tegutsenud kasumlikult, sest piima hind on tõusnud. "Ehk tõesti, kui oleks jätkunud see seis, mis oli 2009. aastal, siis võib-olla oleks Väätsa Agro maksejõuetu," nentis Toomere.

"Minu esialgsel hinnangul saaks Swedbank saneerimisest kaks korda rohkem raha kui pankrotimenetluse kaudu," rehkendas Toomere. "Pankrotimenetluses lüpstakse see ettevõte lihtsalt tühjaks ja ongi kõik."

Üldsõnalisus oli teadlik valik. Küsimusele, kas saneerimisseadus võib olla põhiseadusega vastuolus, vastas saneerimisseaduse üks autoritest, justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Indrek Niklus, et iga seaduse puhul võib riigikohus tuvastada, et mingi säte on põhiseadusega vastuolus. "Mis puudutab saneerimisel oleva äriühingu osaluse andmist võlausaldajale tema tahte vastaselt, siis siin on seadus suhteliselt üldsõnaline ja see oli seaduse loomisel meie teadlik valik," rääkis Niklus. "Seaduse tasandil ei saa seda kirja panna, sest muidu võib juhtuda, et kirjapandu hakkab õiglast lahendust konkreetses olukorras takistama."

Niklus ütles, et kuna saneerimisjuhtumid on väga erinevad, siis ei kirjutanud nad seadusesse sisse, kas saab või ei saa osalust anda vastu võlausaldaja tahtmist. "Seadus ütleb, et kui need vaidlused tekivad, siis peab kohus need lahendama," lausus Niklus.

Ekspertide seisukoht on, et kaks aastat tagasi jõustunud saneerimisseadust tuleb täpsustada, sest seda on hakatud kuritarvitama, ütles Swedbanki jurist Guido Gritsenko.

"Praegusel kujul võib see seadus osutuda tööriistaks skeemimeistrite käes," lausus Gritsenko. Tema sõnul näitab praktika seda, et saneerimist kasutatakse maksejõuetute ettevõte puhul lihtsalt pankroti edasilükkamiseks. "See on levinud praktika ja ega Väätsa Agro juhtum erine teistest. Kui oleks tegemist ajutise makseraskusega, siis ei peaks ju kustutama 60% kõikidest kohustustest," rõhutas Gritsenko.

Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Indrek Niklus lausus, et samas on saneerimisseaduses olemas ka nii-öelda ventiilid, mis aitavad sellist käitumist lõpetada. Kohtunikud peaksid mõnedel juhtudel olema resoluutsemad. Seadus näeb abinõusid ette küll, et saada ära hoida pahatahtlikku venitamist, rääkis Niklus.

Saneerimisseadusega on palju probleeme, ühtset praktikat ei ole välja kujunenud ja põhimõttelised küsimused pole riigikohtus lõplikku kinnitust saanud. Kuidas üht või teist olulist probleemi lahendada, on seega tihti vaieldav.

Saneerimismenetluse idee on, et see peaks olema lühike ja kiire. Vaidlus Väätsa Agro saneerimiskava üle tiirutab aga endiselt erinevate kohtuinstantside vahel. Samas on seal päris tsentraalsed küsimused vaidluse all. Näiteks küsimus, et praktiliselt kogu vara, mida Väätsa Agro oma tootmistegevuses kasutab, on liisitud Swedbank Liisingult. Seda vara tahetakse edasi kasutada, ent liisingut maksta ei soovita.

Saneerimisvääriline on ettevõte vaid siis, kui ta on suuteline oma majandustegevusest nii palju raha genereerima, et ta suudab pärast saneerimist oma igapäevase majandustegevuse raames tekkivad kulud kinni maksta.

Erinevad kohtuvaidlused saneerimise teemal võivad olla õigusteoreetiliselt väga põnevad, aga ettevõtte seisukohalt on vaidlused hävitavad, sest ebakindlus kestab.

Ka piimatootjas Väätsa Agro pole seetõttu selgust ega kindlust. Jumal tänatud, et sealseid lehmi lihakombinaati pole veel veetud.

Praegune saneerimisseadus ei võimalda saneerimist läbi viia, sest ettevalmistusaeg - kuuskümmend päeva, see teema on ka riigikohtus läbi vaieldud - on liiga lühike aeg.

Kahe kuu jooksul ei jõua saneerimisnõustaja tegelda saneerimiskavaga, ümberkorraldustega ja suhelda kõikide võlausaldajatega, kuna kogu aur võib minna läbirääkimistele tagatud nõuetega võlausaldajatega.

Sisuliselt tuleb saneerimine ära teha enne kohtule saneerimisavalduse esitamist ja kõik hilisem on vaid vormistamise küsimus.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:45
Otsi:

Ava täpsem otsing