Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Jobs astub kõrvale

Katri Soe-Surén 18. jaanuar 2011, 00:00

"See oli üllatus, polnud mingit vihjet probleemidest," lausus Bloombergile Alexander Peterc, Exane BNP Paribase analüütik Londonist. "Täpsema lahkumisaja puudumine Jobsi teates jätab õhku arvamuse, et tegemist võib olla pikaajalise terviseküsimusega."

Jobs küll jätkab tegevjuhina, kuid igapäevast tegevust ettevõttes juhib kuni Jobsi tagasitulekuni Californias Cupertinos asuvas ettevõttes Tim Cook. "Ma armastan Apple'it väga ja loodan võimalikult ruttu tagasi tulla," ütles 55aastane Jobs töötajatele saadetud e-kirjas.

USA börs on täna Martin Luther King Junior päeva puhul suletud, kuid Apple'i Saksamaal kaubeldavad aktsiad kukkusid eile õhtul uudise peale 8 protsenti, 242 euroni.

Apple peaks oma kvartalitulemused avaldama neljapäeval pärast börsipäeva lõppu New Yorgis. Analüütikud ootavad suurt kasumihüpet, tingituna tugevast iPadide müügist.

Apple'i kaasasutaja ja tegevjuht Steven "Steve" Paul Jobs sündis 24. veebruaril 1955 San Franciscos. Ta asutas koos Steve Wozniaki ja Ronald Waynega aastal 1976 Apple'i ja aitas populariseerida koduarvuti ideed. Jobs on olnud ka Pixari animatsioonistuudio tegevjuht ja põhiaktsionär ning pärast liitumist Walt Disney Companyga viimase suurim üksikaktsionär.

Steve Jobs sündis Süüria päritolu poliitikateadlase Abdulfattah Jandali ja ameeriklanna Joanne Carole Schieble pojana. Kuna mõlemad, toona 23aastased tudengid, ei suutnud poega üles kasvatada, adopteerisid poisi varsti pärast tema sündi Paul ja Clara Jobs, kes andsid talle nimeks Steven Paul. Oma bioloogilistest vanematest, nagu ka lihasest õest Mona Simpsonist, kuulis Steve alles 30 aastat hiljem.

Nutikad leiutajad. 1972 lõpetas Jobs keskkooli Cupertions ja pani end kirja Reed Collegisse Portlandis, tuli sealt aga juba pärast esimest semestrit tulema. 1974. aasta sügisel oli Jobs Californias tagasi ja osales seal Homebrew Computer Clubi kohtumisel, enne seda veel aga tutvus ühe sõbra kaudu Steve Wozniakiga. Koos said nad firmalt Atari tellimuse mängu Breakout loomseks. Wozniak programmeeris mängu nelja päevaga.

Samal ajal avastas John Draper (alias Captain Crunch), et ühe pisut täiendatud mänguvilega, mis oli igas Capt'n Crunchi maisihelveste pakis, saab tekitada 2600hertsist heli, mida kasutas AT&T kõnetasude arvestamisel. Wozniak ehitas selle peale blue box'i, mis sama tooni tekitas. Tema ja Jobs hakkasid neid müüma, mis võimaldas kastide omanikel teha tasuta kaugekõnesid.

1976 asutasid Jobs ja Wozniak koos Ronald Waynega Jobsi Palo Alto garaažis Apple Computer Company. Nende esimene toode oli hammustatud õunaga esimene koduarvuti, Apple I, mis läks müüki 666,66 dollariga. Prototüüp oli ise tehtud puukastist.

1977 tuli turule Apple II, millega sai Apple'ist oluline tegija koduarvutiturul. 1980 muudeti Apple kapitaliühinguks ja toodi turule Apple III, millel ei olnud aga suurt edu. 1983 värbas Jobs Apple'i tegevjuhiks Pepsi juhi John Sculley. Samal aastal toodi turule Apple Lisa.

Maci saatis suur edu. 1984 esitleti esimest Macintoshi, millest sai esimene kommertseduga graafilise kasutajapinnaga arvuti. Maci edu oli nii suur, et Apple lõpetas Apple II tootmise ja ajab praeguseni Maci tooteliini.

1985 pidi Jobs pärast võimuvõitlust Apple'ist lahkuma.

Jobs asutas arvutifirma NeXT Computer. NeXT-Workstation oli teistest oma aja arvutitest tehniliselt küll ees, kuid turul ei saanud see populaarseks. Küll aga oldi edukad teadusarenduse vallas. Nii arendas Tim Berners-Lee Šveitsi CERNi instituudis NeXTiga www ehk interneti.

1996 ostis Apple 402 miljoni dollari eest NeXTi ära. Sellest ajast peale on Jobs ettevõttes ametis nõustajana. 1997 sai ta ettevõtte juhatusse ja varsti pärast seda ka ettevõtte tegevjuhiks.

Uued moodsad tooted. Jobsi juhtimisel loodi 1998 iMac, mis aitas kontserni tagasi kasumisse. Loodi uus turg nn digitaalsetele elustiilitoodetele, nagu iPod, iTunes ja iTunes Store ning iPhone. Jaanuaris 2010 esitles Jobs uut toodet nimega iPad.

Jobs töötas Apple juures aastaid aastapalgaga 1 dollar ja sai sellega Guinnessi rekorditeraamatusse.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:45
Otsi:

Ava täpsem otsing