Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

III sammas kiratseb edasi

Katariina Krjutshkova 19. jaanuar 2011, 00:00

"Aasta-poolteist tagasi loobusin investeerimisest, sest see asi käis tugevalt alla," ütles kolmanda samba investor ja Tallink Grupi nõukogu esimees Toivo Ninnas.

Ninnas lõpetas kolmandasse sambasse investeerimise, sest summa kontol hakkas vähenema. Nüüd pole ta tükk aega vaadanud, mis tema paigutatud rahast on saanud, kuid enne investeeringute lõpetamist teenis see mitmekümneprotsendilist kasu.

"Lähitulevikus vaatan järele, kuidas seal olukord on ja kas raha on tagasi tulnud. Siis vaatan edasi," lubas Ninnas. Ta ei välistanud, et hakkab ükskord siiski kolmandasse sambasse taas investeerima, sest oma eelis on fondil olemas: 21protsendine tulumaksusoodustus ja võimalus kasumit teenida.

Kunsing: kasvu toetab fondi enda tootlus. SEB Varahalduse juhatuse liige Sven Kunsing väitis, et viimaste aastate mahu kasvu on toetanud tublisti fondide enda tootlus, mitte klientide uued investeeringud. Swedbank Investeerimisfondid ASi juhatuse esimees Agnes Makk tõi välja, et 117 mln krooni (7,5 mln eurot) lisandus fondiosaku puhasväärtuse kasvust. "Tegemist oli suures osas klientide püsipaigutustega," sõnas Makk.

Kunsingu sõnul on III samba mahtusid viimase aasta-paari jooksul soodustanud kaks asja: inimesed jätkavad investeeringuid vabatahtlikku kolmandasse sambasse, mida võib seostada muu hulgas ka jätkuvate maksusoodustustega, ning teisalt kriisijärgne hea tootlus.

Kunsing lisas, et aasta jooksul laekus SEB kahte kolmanda samba fondi klientidelt umbes 2 miljonit eurot (31,29 miljonit krooni), mis moodustab ligi kaheksa protsenti fondide praegusest mahust.

Teisalt lausus Nordea Pensionsi juhatuse esimees Angelika Tagel, et täiendava pensionikapitali vajadus pole klientide seas kadunud. "Inimeste huvi täiendava pensionikogumise vastu on olnud suur pidevalt, kuid majanduskriisi ajal vähenes majandusliku ebakindluse tõttu uute klientide lisandumine ja pangad pöörasid samuti tähelepanu mujale," sõnas Tagel.

ERGO: turupilt pole roosiline. ERGO Fundsi juhatuse liikme Ege Metsandi sõnul pole III samba turupilt roosiline. Metsandi lausus, et praeguseks on vaid alla 10% teise sambasse kogujatest teadvustanud III pensionisamba vajalikkust.

"Samas seab elanikkonna vananemine meile kõigile kohustuse hoolitseda üha rohkem oma sissetulekute eest pensioniealisena, sest selge on see, et vaid I sambast ei piisa normaalseks äraelamiseks ning väheseks jääb ka panusest II sambasse," sõnas Metsandi.

Metsandi sõnul peaksid III sambad kosuma. "Kuigi me ei näe plahvatuslikku huvi, sest pension ei ole mitte selline trendiasi, mille peale 20-30ndates inimene igapäevaselt mõtleb," sõnas Metsandi. LHV Varahalduse juhatuse liige Mihkel Oja prognoosis, et lähiajal võib pigem märgata III samba vahetamise trendi.

Eestis on oluline, et valimiste perioodil suudaksid poliitikud varasematest lubadustest kinni pidada ja anda ka ettepoole vaatavaid siduvaid lubadusi. Varakate eraisikute puhul on tunda, et neil oleks vaja kindlust juurde saada.

Pensioni kolmas sammas pole kunagi ülemäära populaarne olnud. Viimasel ajal on maailmast tulnud pensioniinvesteeringute mainele tagasilööke eelarve defitsiidiga vaevlevate riikide hulgast. Üks neist on Ungari, kus on jõutud isegi riigi huvides pensionivarade "natsionaliseerimiseni".

Kogutootlus siiski õigustatud. Minu pensioni III samba kogutootlus on ennast senini kokkuvõttes õigustanud. Pikaajalise investeeringu puhul vaatan enda pensioniinvesteeringud ja võimalikud maksusoodustused tavaliselt üks kord aastas aasta lõpul üle ja otsustan uue investeeringu suhtes.

Investeerimiskontode süsteem toetavaks teguriks. Siiski peaks pensioniinvesteering olema osa varast, aga otseinvesteerimine finantsturgudele on likviidsuse mõttes oluliselt paindlikum alternatiiv. Sellest aastast on toetavaks teguriks ka unikaalne investeerimist soodustav investeerimiskonto süsteem.

Oleme viimasel aastal pidevalt tuletanud oma varahalduse klientidele meelde vahepeal mahakantud varaklassi - aktsiate - olulisust investeerimistegevuses. Ja loomulikult on alternatiiv ka otseinvesteeringud ettevõtlusesse, kinnisvarasse ja iseendasse. Oluline on oma proportsioonid vajaduste ja soovidega kooskõlla saada.

III pensionisamba fondide statistika näitab, et investorite huvi oma pensionipõlve vabatahtliku kindlustamise vastu püsis ülimalt passiivne. Nii 2009. kui ka 2010. aasta viimasel kuul (mil liiguvad traditsiooniliselt suurimad summad III sambasse) kasvasid vabatahtlike pensionifondide mahud kõigest veerandsaja miljoni krooni võrra.

Esmapilgul võib pidada seda täiesti üllatuslikuks. Oli ju aktsiaturgudel (ning seda eriti Baltimaades) ülimalt optimistlik aasta. Rõõmsamaks muutunud majandusuudised oleks võinud väikeinvestorite riskivalmidust tõsta ja panna rohkem mõtlema tuleviku kindlustamisele.

Paraku mitte. Tõenäoliselt võis potentsiaalseid investoreid peletada III sambast eemale värskelt tutvustatud investeerimiskontode süsteem, mis lubab aktsiaturgudel reinvesteerida kasumit raha väljavõtmiseni tulumaksuvabalt.

Veidi, eriti rikkamate jaoks, võis III samba kasvu pidurdada ka 2012. aastal kehtima hakkav 4000eurone tulumaksusoodustuse lagi. Samas on ka vabatahtliku pensionifondi investeerimise eelis endiselt 21protsendine tulumaksusoodustus, mida äsja loodud investeerimiskontode süsteem ei paku. Ning lisaks on väljamaksed kolmandast pensionisambast endiselt tulumaksuvabad.

Müüsin vana aasta lõpus maha III pensionisamba osakud. Tõsiselt häiriv oli kaheaastane osakute hoidmise piirang, mis muudab täiesti võimatuks turu arengutele reageerimise.

Omaette teema on see, et ost sai ajastatud vägagi turu põhja lähedal ning valitud III samba fond, mis võib kuni 100% varadest investeerida aktsiatesse. Eeldasin, et fond reageerib kiiremini ja väljub kohe valitsuse võlakirjadest, mis kriisi ajal fondi aitasid, minnes aktsiatesse. Paraku läks tükk aega, enne kui hakati fondis aktsiate osakaalu suurendama.

Sellest tingituna õnnestus mul valida fond, mis oli kõige kehvema tootlusega ja positiivse tootluse vahe kolme paremaga oli märkimisväärne.

Soovitan inimestel õppida investeerima ja osta ise aktsiaid. Tulumaksutagastus võib olla ahvatlev, kuid jagage see 21% näiteks 20 aasta peale, et saada aimu, kui palju see tootluselisa võiks teha.

Arvestades aktsiaturu pikaajaliseks tootluseks 10-12 protsenti, ei ole mõtet tulumaksutagastust jahtida, vaid püüda ise häid aktsiad või siis head fondijuhti valida.

Investeerimiskonto süsteemi rakendudes tekib küll küsimus, milleks meile üldse III samba fondid, kuna tulumaksukohustust on võimalik investeerimiskontol edasi lükata. See on olnud üks argumente fondide kaudu investeerimise kasuks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:46
Otsi:

Ava täpsem otsing