Parema homse nimel: investeerige tervisesse

ÄP 19. jaanuar 2011, 00:00

Tänane Äripäev toob uudise finantsmaailmast - selgub, et hoolimata Baltimaade aktsiaturgude jõudsast kasvust, masu taganemisest ning tulumaksusoodustustest pole huvi pensioni III samba fondide vastu kasvanud. See on Äripäeva meelest kindel märk, et klientide usaldust fondide/fondihaldurite vastu saab endiselt mõõta heal juhul millimeetrites. Kas pensioni III sambal on üldse tulevikku?

Äripäeva arvates on III sambal käes tõehetk - usaldust pole ja seda pole ka lähiajal tulemas. Mäletame ju kõik veel paari aasta taguseid juhtumeid, kus üks või teine suurpank oma hallatavate pensionifondide kliente nörritada püüdis. Ning ega ülemaailmne majanduski fondide käekäigule kõige kosutavama süstina mõjunud. Tänasest artiklist selgub, et III samba fondid pole tulevaste pensionäride silmis usaldust tagasi võita suutnud.

ERGO Fundsi juhatuse liige Ege Metsandi väidabki artiklis, et vaadates III samba turupilti, pole see kuigi roosiline - vaid kümnendik teise sambasse kogujatest on teadvustanud III pensionisamba vajalikkust, lausub ta. Haldur on pessimistlik, mida arvab pensionikoguja? "Aasta-poolteist tagasi loobusin investeerimisest, sest see asi käis tugevalt alla," ütleb Tallink Grupi nõukogu esimees Toivo Ninnas, kes lõpetas investeerimise, sest summa kontol hakkas vähenema. "Lähitulevikus vaatan järele, kuidas seal olukord on ja kas raha on tagasi tulnud. Siis vaatan edasi," lubab ta siiski.

Üsna trööstitu väljavaade. Ja ometi on õhus juba esimesi märke majandussurutise taandumisest. Ja eks olnud ju aktsiaturgudel, eriti Baltimaade aktsiaturgudel, üsna optimistlik aasta - Tallinna Börs oli oma kasvult koguni maailma parimate seas. Seega, kas pensioni III sambal ongi tulevikku? On ju üsna kindel, et III samba kasvu pidurdab kas või tulevast aastast kehtima hakkav 4000eurone tulumaksusoodustuse lagi. See muudab näiteks kõige rikkamate pensionikogujate jaoks vabatahtliku pensionisamba praegusest vähem atraktiivsemaks, kuna praegu saab tulumaksusoodustust olenemata sissetuleku suurusest kuni 15 protsenti aasta brutosissetulekust.

Lisaks klientide usaldusele sõltub III sammas ju miljonist pisiasjast. Kas või sellestki, mis tänases Äripäevas kirjeldatud Rootsi kinnisvaramullist edasi saab. Kas see lõhkeb?

Äripäeva arvates peaksidki inimesed rohkem ise oma tulevikku investeerima. Meile meeldiks, kui inimesed õpiks ise investeerima - see tooks kaasa nii teadmiste kui ka rikkuse kasvu, mitte ei toidaks varahaldusfirmasid. Ja jõustunud investeerimiskontode süsteem loob ise investeerimiseks ju sobilikud tingimused. Ning vähendab III samba fondide populaarsust veelgi.

Kuid, mis veelgi tähtsam, oluline on oma tervisesse investeerida. Sest tegelikult polegi väga oluline, millise tootlusega raha kas me endi või mõne fondi juhtimisel kasvab, kui me oma tervise eest hoolt ei kanna. Ehk teisisõnu - mis kasu on ühe või teise finantsinstrumendi suurest tootlusest, kui me silmad ei näegi, kui suureks me pensionivara siis lõpuks kasvas?

Eks ole ju üsna arutu igal kuul, aastast aastasse ilmatu hulk raha investeerida, pööramata samas vähimatki tähelepanu sellele, kas me tervis üldse nii kaua vastu peaks, et me seda vara tulevikus kasutada ja ka nautida saaks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:46
Otsi:

Ava täpsem otsing