Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Mahepõldur igatseb toetaja tähelepanu

20. jaanuar 2011, 08:11

Ökopoodides müüdav mahe toidukraam on supermarketites pakutavast tavalisest toidust sageli kordades kallim sellepärast, et toetusi mõõdetakse nii mahe- kui tavatootjale sama pika puuga, kuigi mahefarmeri kulud on üksjagu suuremad.

Ehkki keskkonnasäästlik tootmine on euroraha saamisel mõningatel juhtudel eelistatud seisus, pole mahetootmise viljelejal siiski suuremat lootust tavatootjast lihtsamini või rohkem toetust saada.

Kui just ise eraldi ei maini, siis näiteks pangad vaatavad vaid laenutaotleja bilanssi ja kasumiaruannet, suhtudes kõigisse äriklientidesse ühtmoodi. Pelgalt numbritest ju mahetootmisega tegelemist välja ei loe.

Pangad on ehk isegi tavapärasest ettevaatlikumad mahetootjale laenu andes, sest mahepõllunduses on palju riske ja käsitsitööd, mistõttu on kogused väiksed ja toodangu omahind kõrge.

Tulundusühistu Eesti Mahe juhatuse esimees Tiia Klein tõdes, et väikeste partiide tõttu on mahekaupa raskem müüa ja ei saa sõlmida kindlaid lepinguid, sest kõik sõltub ilmast, kahjurite ning haiguste rünnakutest ja veel paljudest asjaoludest..
„Mahetootja on entusiast, kes ei taotle kasumit, tavatootja aga ärimees,“ iseloomustab Klein. „Viimane tahab saada kiirelt ja võimalikult suurt kasumit, hävitades loodust ja inimeste tervist. Mulda vajab ta vaid selleks, et taim püsti seisaks.“

Mahetootmine on Kleini sõnul oma olemuselt loomulik ja looduslik elulaad, toodangut turustatakse otsemüügina talust või ühistegevuse kaudu. „Tasuvusarvestust pole sellele mõtet teha, kuna siis tuleb must masendus peale, sest tihti tuleb oma tegevusele peale maksta,“ ütles ta. „Veterinaar- ja toiduameti karmid nõudmised mahetöötlemisele on ka takistuseks üldse sellega tegelemisele. Näiteks lihasaaduste töötlemisel on aastaid mitme lihatööstusega läbirääkimisi peetud, kuid kõik ideed on siiani põrkunud vastu tohutu paberimajanduse ja veterinaarnõuete müüri.“

Harjumaal mahetalu pidava Margus Lille hinnangul on olukord täna selline, et öko- või mahetoode on lihtsalt liiga kallis, et turul tavatoodangule konkurentsi pakkuda. Ja kallis on see paljuski selle tõttu, et toetuste süsteem ei soosi mahetootmist, küll aga mõjutavad toetused põllumajandussaaduste turgu. Samas – kulutused, sh ka väetistele, kaasnevad ka mahetootmisega.

”Näiteks kui mahetootjal pole endal sõnnikut, peab ta selle ostma – umbes 40 t/ha kohta,” märkis Lille. ”Hind pole sel karaamil ju teab mis kallis, kuid transport seevastu maksab. Ka umbrohtudega võitlemine kujuneb tavatootmisest paar-kolm korda kallimaks.”

Lille hinnangul takistab mahetootmist ka töötlemisvõimaluste puudumine.
”Tean et suur osa mahepiimast müüakse tegelikult mittemahedana ja seda just töötlemisvõimaluste puudumise tõttu,” nentis ta.

Toetuste maksmine, eriti hektaripõhisuse alusel on Margus Lille sõnul kaugel õiglusest. Ta rääkis, et on talusid, kes saavad toetusi ligi kolm korda suuremas summas, kui on nende müügikäive. ”Siit tuleneb ka turumajanduslik käitumine põllumajandussektoris – tee seda, mille eest toetusi makstakse,” tõdes ta.

”Toetuse saamiseks pead külvama teatud koguse mingit asja. Koristama sa seda ei pea. Kui on tahtmist, siis korista – äkki saad müügist ka veel mingit raha.”
Swedbanki põllumajandussektori vanem Meelis Annus tõdes, et panga poolt ei ole laenu taotlemisel ja saamisel mingit vahet, kas tegemist on mahe- või tavatootjaga.

„Mõlemal puhul on määrav tegur maksevõime olemasolu,“ kinnitas ta. „Küll aga pooldame keskkonnasäästlikku tootmist, toetades Läänemere põllumajandustootja valimist, kus hinnatavaks kriteeriumiks on keskkonnasõbralik tootmine ja selle mõju veele, mis jõuab varem või hiljem Läänemerre.“

PRIA otsetoetuste osakonna menetlusbüroo peaspetsialisti Jana Adari sõnul on põllumajandustootjatel võimalik saada mitmesuguseid toetusi eeldusel, et nad ise ja nende maa vastavad konkreetse toetuse nõuetele ja nad täidavad kohustusi, mis kaasnevad selle toetuse saamisele.„Pindalapõhistest toetustest kõige levinum on ühtne pindalatoetus, mida võivad taotleda kõik, kellel on vähemalt üks hektar põllumajanduslikku maad, mida ta hooldab nii, et maa oleks heas põllumajanduslikus korras,“ selgitab Adari. „Soovi korral võivad seda toetust taotleda nii era- kui juriidilised isikud igal aastal.“ Toetuse määr on kõigile võrdne, 2010. aastal oli see näiteks 1265,79 kr/ha.

„Samamoodi on võimalik saada ka tootmisega seotud heinaseemne kasvatamise täiendavat otsetoetust ja põllukultuuri täiendavat otsetoetust,“ märkis Adari.
Maaelu arengukava (MAK) 2007–2013 võimaldab Eestis rakendada ka põllumajanduslikke keskkonnatoetusi nendele põllumajandusettevõtjatele, kelle valitud tootmisviis põhjustab neile täiendavaid kulutusi või toob kaasa tavatootmisest väiksema saagikuse.

„Teisisõnu – tarbija ootab tootjalt keskkonnasõbralikku tootmisviisi, bioloogilise liigirikkuse ja maastiku mitmekesisuse säilitamist ja mahetooteid,“ täpsustab Adari. „Meil on põllumajanduslikud keskkonnatoetused – mahepõllumajandusliku tootmise toetus, keskkonnasõbraliku majandamise toetus, poollooduslike koosluste hooldamise toetus jm.“

Adari leidis, et toetused aitavad tootjaid motiveerida valimaks keskkonnasäästlikumaid tootmisviise, hoolimata sellest, et need on tavatootmisest kulukamad ning saagikus on väiksem väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise piirangute tõttu. Nii osutavad tootjad ühiskonnale otsekui keskkonnateenust ja saavad selleks toetuste näol hüvitist.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
20. January 2011, 08:12
Otsi:

Ava täpsem otsing