Mis juhtuks, kui Hiina hülgaks USA võlakirjad?

Fredy-Edwin Esse, California 20. jaanuar 2011, 15:49

Raha laenates peaks alati olema varuplaan juhuks, kui suur kreeditor tahab raha tagasi. See tõde kehtib igal juhul ka USA kohta, kelle võlgnevus Hiina ees on umbes triljon dollarit.

Hiina on ametlikult Ühendriikide suurim võlausaldaja, kellele kuulub umbes 900 miljardi dollari väärtuses võlakirju ja kui siia lisada Hongkongi osalus, siis summa ületab ühe triljoni piiri. Seega võiks Hiina teha USA võlaturule suurt kahju, kui hakataks võlga suurtes kogustes müüma.

Enamike ekspertide sõnul hakkas USA selliste märkide ilmnemisel rõhutama enda kodanike südametunnistusele laenata rohkem raha avalikule sektorile, täpselt samamoodi nagu tehti Teise maailmasõja ajal, ning otsides sõbralikke välisriike, kes oleks valmis ostma täiendaval hulgal ameeriklaste võlga.

Ilmselt pöördutaks ka pankade poole, paludes neil võlakirjadesse rohkem investeerida ning viimase võimalusena nähakse Föderaalreservi abi, kuigi see kujutaks juba suurt ohtu dollari tugevusele.

Samas on paljudele täiesti mõeldamatu stsenaarium, et Hiina hakkaks järsku USA võlga maha müüma, sest kõik nõrkused USA võlaturul ja sellest tulenevalt ka globaalsel turul, pöörduks kohe Hiina enda vastu ja kahjustaks nende majandust, sest USA on Hiina jaoks suurim eksporditurg.

Tõenäoliselt peaks sellise sündmuste arengu esile kutsuma kahe riigi suhete järsk halvenemine mõnel olulisel teemal nagu näiteks Taiwan või naftauurimised Lõuna-Hiina meres, mis eeldaks ilmselt ka sõjaväelist kokkupõrget kahe riigi vahel. Sõjaväeline kokkupuude aitaks kindlasti USA valitsusel kodanikelt raha küsimisel rõhuda patriotismile.

Kindlasti pöörduks USA sellisel juhul ka enda n-ö partnerite poole, kuid paraku on riikide nimekiri, kes oleks USAd valmis aitama, oluliselt muutunud pärast Euroopa võlakriisi ilmsiks tulekut. Seetõttu oleks ameeriklastel üsna raske loota Saksamaalt täiendavat abi, kes on juba kümneid miljardeid eurosid kulutanud Kreeka ja teiste võlahädas riikide abiks.

Jaapan on tõenäoline alternatiiv, kes võiks veidi suurendada võla ostmist, kuid Jaapani võimalused on piiratud tugeva sisemaise võlakoormaga ning riik viib enda kodanike seas propagandat läbi, et saada neilt veelgi rohkem raha.

Samas regioonis võidakse pöörduda veel Tai või India poole, kes niigi omavad suurt osa USA võlast, või siis Singapuri poole, kelle välisvaluuta reserv on tublisti kasvanud. Üle jäävad veel suured naftariigid Lähis-Idas nagu Saudi-Araabia ja Araabia Ühendemiraadid, keda tavapäraselt USA liitlastena on nähtud. See võib aga olla vihma käest räästa alla sattumine, sest Lähis-Ida naftariikidele kuulub juba umbes 210 miljardi dollarit ja selle osakaalu suurendamine tekitaks omakorda uusi ohte.

Juhul, kui Hiina tõmbaks ameeriklastel vaiba jalge alt ära, siis selle hind oleks kallis. Üks anonüümne pankur sõnas Reutersile, et äärmusliku stsenaariumi korral peaks Ühendriigid siduma dollari teatud valuutakorviga, et kindlustada välisinvestoritele fakt, et nende investeeringud ei haihtu õhku.

Üks kiire lahendus oleks mõistagi kui Fed astuks taas mängu. Läinud aasta lõpus teatatud kvantitatiivse leevendamise programm, mahus 600 miljardit dollarit, ületab 2010. aastal Hiina poolt soetatud võlakirjade mahu. Rahandusministeeriumi andmetel ostis Hiina aastaga 260 miljardi dollari väärtuses USA riiklike võlakirju.

Samas töötaks Fedi abi vaid siis, kui inflatsioon oleks väga madal ning majandus endiselt nigel. Vastasel juhul devalveeriks Fed raha juurdetrükkimisega dollari väärtuse, mis kukutaks Ühendriikide varade väärtuse, nende hulgas ka võlakirjad.

Seda probleemi on ka valitsus mõistnud ning üha enam töötab rahandusministeerium selle suunas, et suurendada ameeriklaste osalust võlakirjade omamisel. USA ametnikud peaksid rõhuma eelkõige patriotismile ning käima välja pikemaajalise plaani eelarvedefitsiidi vähendamiseks.

"Meil on vaja plaani, mis oleks hoolikalt läbi mõeldud ja mõistlik ning suudaks kindlustada välisinvestoreid ja samas näidata ameeriklastele, et Washington saab ka millegagi hakkama," ütles endine USA riigikontrolör David Walker.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. January 2011, 08:04
Otsi:

Ava täpsem otsing