Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Maxima omanikud tõid  osa vara Eestisse

Piret Reiljan 21. jaanuar 2011, 07:54

Leedu konkurentsitult rikkaima ärimehe suurosalusega kontsern, mis omab Maxima kaubaketti ja hulka muid ärisid, tõi riskide hajutamiseks Eestisse hoiule enam kui miljard krooni ehk üle 80 miljoni euro oma vara.

Leedu hiigelkontserni Vilniaus Prekyba (VP) omanikud soovivad Eestis oma äride maksuriske hajutada, teine samaks otstarbeks väljavalitud riik on Holland. "Eesmärk on hajutada investeerimisriski maades, mis pole maksutingimuste poolest Leedust kehvemad, ent pakuvad paremat stabiilsust," kommenteeris firma juht Diana Dominiene hiljuti Äripäeva väljaandele News2biz. Ta lisas, et Leedu on tuntud maksusüsteemi ettearvamatuse poolest, mistõttu otsiti stabiilsust mujalt.

Eestis asutati kaks ettevõtet, Genira Group Holdings ja Klarus Group Holdings, mis võtsid üle samanimelised Leedu firmad ja alustasid tegevust Eesti kaudu. Äriregistri andmetel on kahe firma kapital kokku 1,3 miljardit krooni (83 miljonit eurot). Milleks täpselt Eestisse toodud raha kasutatakse, pole teada. Tõenäoliselt on tegemist likviidsuspuhvriga firma arvukatele äridele. Äripäeva küsimuste peale teatati Maxima siinse pressiesindaja kaudu, et grupi omanikel pole kombeks oma rahaasju kommenteerida.

Mammutkontserni omanike näol on tegemist pereliikmete ja lähedaste sõpradega. Kusjuures pereliikmete mõiste pole siin pelgalt sõnakõlks, äri on aastaid omanud vennad Numaviciused ja vennad Marcinkeviciused. Väiksemad osanikudki on oma sidemed vendadega tsementeerinud, abielludes nende õdede ja nõbudega, kirjutas Eesti Päevaleht mõne aasta eest. Päevaleht kirjutas 2005. aastal ka sellest, et kontsern läheb börsile, ent seni pole seda siiski juhtunud. Kontserni omanike arv on püsinud kümne ringis.

Praegu on kontserni suurim omanik Nerijus Numavicius, kes värskelt eile Leedu majandusportaalis ekonomika.lt avaldatud rikaste edetabeli pika puuga võitis – tema vara väärtust hinnatakse enam kui 11 miljardi krooni (üle 700 miljoni euro) suuruseks. Võrdluseks olgu öeldud, et Eesti rikkaimaks peetava Hillar Tederi vara väärtust hindab Äripäev umbes 5 miljardi krooni (300 miljoni euro) kanti.

Leedu ajakirjanik Ramunas Kontrimas nimetab VP omanikke haideks, ent mitte siiski koletisteks. "Nad tegutsevad vaikselt, väga oskuslikult ning efektiivselt," ütleb ajakirjanik. Tema sõnul pole põhjust äriperekonda ülbeks pidada või kui, siis natuke, sest seltskond hoiab omaette ja väldib meedia tähelepanu. Näiteks pole neid kunagi nähtud klantsajakirjades. Suurem osa lähedasest seltskonnast pidavat elama 24-tunnise valvega suletud piirkonnas Vilniuse lähedal.

Et suures äris ei saa läbi päris ilma skandaalideta, näitavad ka leedukate teod, samas pole nad Leedu ajakirjaniku sõnul sattunud ühtegi suurde jamasse. Välja võib tuua ühe kära tekitanud juhtumi, kus ärihaid läksid võitlusse maksuametiga, kui ostsid puudega inimestele kuuluvalt organisatsioonile hinnalise kinnisvara ja nõudsid ametilt tagasi 470 miljonit krooni (30 miljonit eurot) tasutud käibemaksu, kuna tehingu teine pool, puudega inimeste organisatsioon nautis siis maksuvabastust. Suurema osa VP omanike nõudest rahuldas amet kiirelt ja kuigi ärimehi võis juba siis pidada võitjateks, jätkati lahingut ülejäänud 122 miljoni krooni (8 miljoni euro) pärast.

Viimasel ajal pole VP omanike ridades tõenäoliselt idüll. Nimelt sai kontserni senine suuromanik Nerijus Numavicius hiljuti konkurentsiametilt loa oma osaluse kahekordistamiseks – 40 protsendi lähistelt umbes 70 protsendile. Ülejäänud omanikud jäävad seega tugevalt tagaplaanile. Üks pikaaegseid grupi suuremaid omanikke Žilvinas Marcinkevicius pidavat Leedu meedia andmetel kitsukesest omanikeringist sootuks lahkuma, kuigi praegu ta siiski püsib omanike seas. Viimane süüdistas ajakirjanduse andmetel üht kaasomanikku kokkumängus Kremliga, mis viis selleni, et ebaõnnestus kontserni osalusega Leedu ajaloo suurim projekt – tuumajaama rajamine.

Leedukate äriimpeeriumi võib vaatamata tekkinud lahkhelidele kahtlusteta nimetada suureks edulooks. 1990ndate aastate alguses arstideks õppinud seltskond alustas gigandiks paisunud äri pisikese poekese omandamisega 1992. aastal. Neil oli idee osta raskustes firmasid, need ülestöötada ning siis kiiresti edasi müüa. Soetatud pisikest poodi aga ei õnnestunud kiiresti edasi müüa ja nad avastasid, et jaekaubandusega tegelemisest võib ka raha teenida. Nende kaubandusimpeerium hakkas aga jõudsalt kasvama pärast seda kui 1998. aastal müüdi suure kasuga Taani firmale Paneve?yse suhkrutehas. Teenitud raha otsustasid nad investeerida kaubandusse.

"Kogu ketti kuulub praeguseks Balti riikides ja Bulgaarias ligi 430 kauplust, kontserni aastakäive ulatub 35 miljardi kroonini (224 miljonit eurot) ja töötajaid on ligi 24 000,“ kirjutab Eesti Maxima poodide ketist oma kodulehel. Ja meenutagem, et Maxima kauplused on vaid osa väikese seltskonna äriimpeeriumist, nende võtmetegevusteks võib pidada veel ravimi- ja kinnisvaraäri ning toiduainetööstust.

Vilniaus Prekyba grupi omanikud:

Nerijus Numavicius - 36,9%
Vladas Numavicius - 24,6%
Žilvinas Marcinkevicius - 13,8%
UAB "Taikos projektas" - 9,8%
UAB EAE, Vilnius - 7,2%
UAB "Maisto tiekimas" - 2%
Ignas Staškevicius - 2%
Renatas Vaitkevicius - 2%
Bertona Holdings Limited (Küpros) - 1,7%

Allikas: Leedu majandusleht Verslo žinios

Äripäev avaldas täna edetabeli ettevõtjatest, kelle firmade kontol oli 2009. aasta lõpu seisuga enim likviidset vara ehk raha ja/või lühiajalisi finantsinvesteeringuid.

 

 

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. January 2011, 14:07
Otsi:

Ava täpsem otsing