Kiisler peab ajakirjanduse summutajaks pigem ettevõtjaid kui ametnikke

Kiisler märkis, et vaatamata Eesti väiksusele, on kohalik meediamaastik kirev ja konkurentsitihe. Samas kaotaks väljaanne, mis painduks avaliku võimu surve all, kiirelt lugejate usalduse.

Kiisler ütles, et on süüdistuse tõttu, nagu sunniks maavalitsused kohalikke väljaandeid tülikatest ajakirjanikest vabanema, kohtunud nii pressinõukogu esimehe Urmas Valneri, maavanemate kui ka mõningate ajakirjanikega.

"Ja olen veendunud, et vaba ajakirjanduse sumbumine maakonnalehtedes praegusel hetkel ei ähvarda," lisas Kiisler. "Kui ajakirjandus suudab tõestada end sõltumatuna, ei ole tal midagi karta."

Praeguseks on teada kaks mõjutamiskatset, millest üks toimus Raplamaal ja teine Hiiumaal. Raplamaal oli Kiisleri sõnul tegemist ühe maavalitsuse töötaja ütlusega ühe ajakirjaniku kohta. Väidetavalt on see ametnik maavalitsusest lahkunud.

Ka Hiiu lehe puhul polnud mõjutajaks maavanem, aga ka mitte maavalitsuse ametnik. Sõnumi, et kohaliku ajalehe kaadripoliitikas võik teha muudatusi, edastas ajalehe omanikule üks ettevõtja. "Ametnikud siin sõna ei võtnud. Nagu näeme, omanik muudatusi ei teinud," kommenteeris Kiisler lisades, et kummagi juhtumi puhul pole tegelikult alust maavalitsusi süüdistada ega kedagi vastutusele võtta.

"Mina olen veendunud, et maavalitsustel ei ole hoobasid kohalikke ajalehti mõjutada, küll võib seda jõudu olla aga kohalikel ettevõtjatel, reklaamiandjatel ja kaubanduskettide omanikel," tõdes Kiisler samas.

Kiisler mõistis hukka olukorra, kus kohaliku omavalitsuse rahadega antakse maakonnas välja erakapitaliga konkureerivat ajalehte, millesse müüakse ka reklaami ja mida levitatakse isegi väljaspool oma haldusala.