Madal hind ja usalduse kasv meelitasid investoreid

"See võis olla tingitud pankade agressiivsemast käitumisest probleemklientidele uute omanike leidmisel ning arvestades senini kestvat likviidsuskriisi, on see hea aeg skandinaavlastel Baltimaadest odavalt varade ostmiseks," kommenteeris investeerimisfondi Amber Trust siinset tegevust koordineeriv Indrek Kasela.

"Huvi kasvu on selgelt näha, aga fakt on see, et alates 2008. aastast ei ole ühtegi suuremat fondi Baltimaade investeeringute jaoks loodud. Võimalused on head, aga kui välisinvestoritel endil on kodus probleemid, ei hakka perifeeriaga keegi tegelema," märkis ta. Kasela sõnul oleks selleks, et jää päriselt liikuma läheks, tarvis vähemalt 5-6 Balti-suunalise fondi turule tulekut.

Amber Trusti enda fondid tänavu uusi investeeringuid ei plaani. "Vajadusel anname oma ettevõtetele lisaraha uute ettevõtete omandamiseks. Uue fondi loomise mõtted on liikvel. Kui tegevust alustame, anname teada," lisas Kasela.

Tammemäe: aasta algus tihe. "Aasta algus on olnud tihedam, projekte, millega tegeleda, on rohkem kui aasta tagasi," kinnitas teiste teenuste seas ka ühinemisi ning ülevõtmisi nõustava Redgate Capitali juhatuse liige Aare Tammemäe.

Tema sõnul on praegu Baltimaades aktiivseks muutunud välisinvestorid, kes põhiosas pärit naabermaadest. "Näiteks Skandinaavia investorid, aga ka Venemaalt. Ka sealpool on aktiivsus kasvanud kas siin uute ettevõtete rajamiseks või ostudeks. Kindlasti saab olema aktiivne aasta," hindas Tammemäe.

Samas tuleb tema kinnitusel arvestada, et ühinemis- ja ülevõtmistehingute aktiivsus - aga ka esmaemissioonide arv - on kasvanud kogu maailmas. Osaliselt kandub see üle ka Balti riikidesse. "Tehingute arv ja maht oli eelmisel aastal mitu korda suurem kui 2009. See tähendab, et investorid on enesekindlust juurde saanud," sõnas Tammemäe. Eelmist aastat Baltimaades iseloomustab tema sõnul see, et suuremaid tehinguid tegid strateegilised investorid, kes otsisid võimalusi laieneda. Siin on heaks näiteks Norra suurkontserni Orkla tütarettevõte Felix Abba, mis ostis Oliver Kruudalt Kalevi šokolaadivabriku.

Kuid Tammemäe sõnul tuleb usalduse taastumist silmas pidades vaadata, millist rolli mängivad turul erakapitalifondid. "Erakapitalifondide tehtud tehinguid on veel vähe, aga neid on. See on positiivne märk ja näitab, et investorite usaldus regiooni vastu taastub, nad näevad siin kasvu ja on huvitatud sisenema," selgitas ta.

Sorainenil töös 15 tehingut. Advokaadibüroo Sorainen partner Toomas Prangli kinnitas, et nende bürool ettevõtete ülevõtmisi ja ühinemisi ette valmistades tänavu tööd jagub. "Piltlikult öeldes - kui eelmine aasta samal ajal oli veel pilkane öö, siis praegu on päike juba selgelt taevapiiri tagant väljas," sõnas ta.

Soraineni Tallinna kontoris on käsil umbes 15 ühinemis- ja ülevõtmistehingut, millest pooled on Balti riikide mõistes suuremahulised - kuni 150 miljonit eurot. "Usun, et ka tehingute lõpuleviimise protsent on oluliselt suurem kui eelmistel aastatel," sõnas Prangli.

Erakapitaliinvesteeringuid tegeva BaltCapi mullusest neljast investeeringust kolm mahtus väärtuse poolest ka Baltimaade 20 suuremahulisema tehingu sisse. Näiteks siseneti Eestis ehitusfirmasse Teede REV-2 ja lennukite hooldusega tegelevasse Air Maintenance Estonia ASi.

BaltCapi juhtivpartneri Peeter Saksa sõnul soovivad nad tänavu oma arengut samas tempos jätkata. "Ma ei saa lubada, et tänavu tuleb rohkem investeeringuid, aga ilmselt samal tasemel," sõnas ta. Investeerimisaktiivsus kasvab tema sõnul kõigis Balti riikides.

Näiteks käivitas BaltCap mullu Lätis ja Leedus uued fondid. Kas see tähendab, et nad ise pööravad oma fookuse sinna? "Me ei eelista ühte turgu teisele," vastas Saks.

Eesti majandus ja rahandus kannatasid kriisis palju rohkem kui Skandinaavia. Tõenäoliselt tähendab (eelmisel aastal - toim) rohkem tehinguid seda, et tugevamad Skandinaavia ettevõtted on olukorda ära kasutanud ja saanud võrdlemisi odavalt kohalikke ettevõtteid üles osta. See on tegelikult tervislik, sest mitmed ettevõtted poleks teisiti säilinud ja on üle võetud tugevamate poolt. Kindlustunne Eesti suhtes on taastunud ja ma usun, et 2010. aastal oli suur osa kindluse kasvust seotud euroga.

Pikas perspektiivis peaksime oma pangasüsteemi tugevdama, et Eesti ettevõtted ei peaks kannatama ja maksma finantsteenuste eest kõrgemat hinda kui Skandinaavias. Ma tahaks tulevikus näha, et Eesti ettevõtted saaksid rahvusvahelises finantskriisis vähem kannatada kui Soome ja Rootsi omad ning saaksid ise sealseid ettevõtteid üle võtta.

Majanduslanguse faasis oli ühinemis- ja ülevõtmistehingute aktiivsus üle maailma oluliselt madalam. Siin ei olnud Eesti ja Balti riigid mingiks erandiks. Majanduskriisis toimuvad suuremad tehingud tavaliselt erinevate strateegiate ümbervaatamisega seonduvalt. Paljud ettevõtted on otsustanud keskenduda põhilistele või tulutoovatele valdkondadele ning müüa ülejäänud äritegevused. Uusi investoreid otsiti ka häda sunnil täiendava finantsinvesteeringu või käibekapitali vajadusel, sest pangad olid möödunud aastatel sisuliselt kraanid kinni keeranud.

Kuna ettevõtted tegelesid põhiliselt oma tegevuse ümberkorraldamisega ja erinevate kriisivastaste kaitsemehhanismide loomisega, siis pandi paljud laienemisplaanid kalevi alla.