Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Toetusrahaga ehitatud jäätmekeskuses maksad prügi eest rohkem

24. jaanuar 2011, 07:53

Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu rahastatud Võru jäätmekeskuse valmimine tõstis Võrus järsult prügiveohinda. Reformierakondlaste ning mõne IRLi liikme vedamisel kerkinud jäätmekeskuse rajamise asjaolusid uurib Lõuna prefektuur.

Ragn-Sellsi ärijuhi Agu Remmelga sõnul saavad kohalikud omavalitsused jäätmejaamade rajamiseks Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu raha üsna lihtsalt ning seda küsitakse tihti rohkem, kui tegelikult vaja oleks. Üleinvesteerimine muudab aga jaama opereerimiskulud kõrgeks ning selliste valeotsuste tulemusena kallineb ka prügivedu. 

Paradoksaalsel kombel ongi kõrgeimad jäätmete vastuvõtuhinnad riikliku toetusraha abil püstitatud kohalike omavalitsuste osalustega jäätmekeskustel. Prügilate väravahindadega võrreldes on need vahel üle kahe korra kallimad ning kuna omavalitsus suunab enda territooriumilt kogutud prügi jäätmekeskusesse, tõstab see kohalike jaoks prügiveo tariife. 

Viimati juhtus see Võru linnas, kui linnale ning vallale kuuluv MTÜ Võru Jäätmekeskus määras prügi vastuvõtuhinnaks ligi 90 eurot tonni eest. Et Ragn-Sells peab alates märtsist tühjendama autod Torma prügila asemel vastvalminud jäätmekeskuses, sunnib see ettevõtet prügiveo eest küsima sõltuvalt konteineri suurusest kuni 75 protsenti kõrgemat hinda.

Remmelga sõnul oleksid nad ettevõtte Pikal tänaval asunud ümberlaadimisjaama kasutades suutnud majandada kuni 20 eurot tonni kohta madalamate kuludega.
Võru linna volikogu kinnitas viimasel istungil uued kallimad hinnad ning ehkki opositsioon esitas hulgaliselt küsimusi, jäid need enamasti vastuseta. „Meie seda vastust kahjuks volikogus ei saanud, miks jäätmejaama vastuvõtuhind on 90 eurot,“ rääkis sotsiaaldemokraadist volinik, eelmine linnapea Anneli Viitkin.

Mullu kevadel tõmmati Viitkinilt linnapea tool istumise alt ära, kui ta asus jäätmekeskuse rahastamise kahtlasi skeeme paljastama. Võimumängude tulemusel haarasid volikogus ohjad enda kätte reformierakondlased ja osa IRList, sest just nende kõrvad hakkasid skeemide tagant paistma. „Tellisin linnapeana jäätmekeskuse tegevuse õiguspärasuse kohta advokaadibüroolt õigushinnangu, kus toodi selgelt välja sellise prügimajandamise skeemi kahjulikkus linnale ja linnakodanikele,“ märkis Viitkin.

Õigushinnangu järgi kulutatakse Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt Võru jäätmekeskuse rajamiseks antavast 569 000 eurost otseselt MTÜ Eesti Pakendiringlus huvides 409 000 eurot, kuna viimasele kuuluvale kinnistule rajatakse kogu jäätmekäitluseks vajaliku hoonestus ja infrastruktuur, kusjuures Eesti Pakendiringlus ühegi investeeringu kandmises ega hilisemas hüvitamises ei osale.

Reformierakondlasest volikogu esimees Erki Saarman selgitas Innovation Agency OÜ koostatud finantsanalüüsi põhjal, kuidas jõuti Võru jäätmekeskuse väravahinnani. Et see hind pole sugugi kõige kõrgem, tõi ta võrdluseks Läänemaa ja Valga jäätmejaama, kus tonni prügi eest küsitakse 115 eurot.

„Ma ei soovi teiega rääkida,“ lõpetas reformierakondlasest jäätmejaama juhataja ning volikogu liige Olev Lüütsepp kohe telefonikõne. Seoses alustatud kriminaalasjaga otsis politsei läinud aasta lõpul läbi Lüütsepa kodu ning töökoha, samuti on talt võetud ütlusi. Prokuratuuri kinnitusel pole kahtlustust seni kellelegi esitatud.

Reformierakonna juhtfiguur Rain Rosimannus toetas jäätmekeskuse rahastamist

„Võrumaale on vaja ehitada keskne jäätmejaam, kuhu jäätmed kokku veetakse ja hiljem suurte autodega edasi prügilatesse transporditakse,“ kirjutas MTÜ Võru Jäätmekeskus juhatuse esimees Olev Lüütsepp 6. märtsil 2009. aastal Keskkonnainvesteeringute Keskuse nõukogule. Kirjas tegi ta ettepaneku arutada erakorraliselt jäätmejaamale raha eraldamist.

„Toetan arutamist. Tingimusel, et hoonestusõiguse leping on sõlmitud ja jäätmejaama maa on Võru linna ja valla MTÜ-le üle läinud, toetan ka rahastamist,“ vastas tollane nõukogu liige Rain Rosimannus e-kirjas Lüütsepale.

Kommentaar

ASi Ragn-Sells ärijuht Agu Remmelg

„Eesti üldine probleem on selles, et abiraha toel investeeritakse kohalike omavalitsuste jäätmekäitlusobjektide rajamiseks 2-10 korda rohkem kui on vaja, mõtlemata tegelikule vajadusele ja hilisematele tegevuskuludele.
Et selliseid olukordi vältida, peaksid nii kohalikud omavalitsused kui ka rahajagajad ebaõigete otsuste eest vastutama.

Ei saa vastutust lükata jäätmetekitajatele, kes peavad valed otsused pikkade aastate jooksul sundkorras kõrgemate prügiveohindadega kinni maksma.
Mainitud probleemi on tutvustatud keskkonnaministrile ja erinevatele ametkondadele ja loodan, et praktiliste näidete varal hakkab sõnum ka kohale jõudma.“

 

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. January 2011, 07:53
Otsi:

Ava täpsem otsing