Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Endel Lippmaa: jõuame viie rikkama hulka

Urve Vilk 26. jaanuar 2011, 00:00

Mis meie majandust praegu mõjutab? On tehtud palju vigu, võttes pangalaene, mille kohta oleks pidanud teadma, et neid ei suudeta maksta. See mull on lõhkenud. Nüüd on saanud naela sisse teine mull, mis samuti lõhkeb, aga see on nii hiljutine, et inimesed pole seda veel märganud. Aga see on surmaeelses seisus ega püsi enam kaua.

Surmahoobi sai see Canc?ni konverentsil, mis järgnes Kopenhaageni ebaõnnestunud konverentsile, kus Obama proovis teistele dikteerida, mida need tegema peavad. Seda ei tehtud ja asi läks lõhki. Nüüd Obama õnneks kohale ei tulnud, aga see ei aidanud midagi. Kyoto leping lõpeb aasta pärast ning uut ei tule. See on hävitatud väga rafineeritud kombel, nii et kongressi oli võimalik lollitada. Inimestele loodi illusioon, et nad saavad asjast aru. Ja targemad saavad aru, et nad võivad teha mida tahes. ÜRO tasemel koostatud paber, kuidas edaspidi raha jagatakse, pole mitte ühelgi teisel tasemel vaidlustatav. Kuid otsuseid peab tegema komisjon, mis ÜRO reeglite alusel peab olema konsensuslik. Komisjon on koostatud 15 arenenud ja 25 mittearenenud riigist, mis ei lepi kokku mitte iialgi, nii et seda konsensust ei tule. Paljud osavõtjad on juba teatanud, et nad ei tee seda. Enamus Aasiast keeldub: ametlikult on keeldunud Hiina ja Venemaa, nii et see ei hakka tööle. Pealegi need on vetoga riigid ja ÜRO ei saa midagi teha.

Kyoto lõpeb aasta pärast ja igaüks võib siis teha mis tahes. See on oluline, sest mõjutab Eesti majandust väga palju. Nüüd on süsinikuemissioonikvootide müügiga kiire, paari kuuga kukub turg arvatavasti kokku.

Nii et tulevik on tume? Ei, see on Eesti jaoks väga hea. Ainult need, kes rohelisi mulle puhuvad, kaotavad palju raha. Mingit soojenemist pole kunagi olnudki. Vaadake välja. Kogu Euroopas on lumetormid, sealhulgas niisugustes kohtades, kus pole kunagi lund sadanud. Ameerikas on palju suuremad lumekatastroofid kui meil Euroopas. Tegelikult seisab meil juba tükk aega ees kiire jahtumine.

Kas see tähendab uut jääaega? Ei, see tuleb küll, aga sinna läheb aega, see tuleb umbes 25 000-30 000 aasta pärast. Meil on veel umbes 10 000 aastat sooja aega, nii et sellesse mahub umbes seitse tsivilisatsiooni.

Jahtumine algas 1998. aastal, algul oli see konstantne, praegu jahtumine kiireneb ja selle põhjuseks on päikeseaktiivsuse järsk langus. Päikese aktiivsuse mõõdikuks on päikeseplekkide arv. Plekid näitavad magneetiliste voogude aktiivsust, mis voolavad päikeses ja toovad pinnale erineva temperatuuriga materjali. Need on veidi jahedamad ja selle tõttu on nad mustad, nad kiirgavad vähem, aga soojust tuleb rohkem, sest soojus tuleb maapinnale gammakiirgusena, mis stratosfääris infrapunaks muutub. Selle kiirguse intensiivsus on langenud 6%, mis on väga palju. Ja inimeste petmiseks on aruannetes päikseplekkide arv asendatud päikeseplekkide numbriga. On tehtud vahetus, mida inimesed ei märka: number of sunspots on asendatud sunspot number'iga, mis ütleb, mitu saarekest on ühe päikesepleki sees ja mis on kümne ja viieteistkümne vahel tavaliselt, mitte ei näita päikeseplekkide arvu. Kui need kaks sõna vahetada, kujuneb number 15 korda suuremaks ja seda ongi umbes aasta tagasi tehtud. Kiire jahtumise põhjuseks on päikese väike aktiivsus ja see ainult süveneb. Nii et meid ootavad ees mõned külmad talved ja lühikesed väga soojad suved, täiskontinentaalne kliimapilt nagu Siberis.

Nagu iga mulli lõhkemise puhul, on targad need, kes mulli lõhkemist kohe taipavad, mitte siis, kui see juba lätaki lõhki on. Minu ennustus, mis ühtib täielikult American Physical Society omaga, on, et need, kes on paigutanud raha ökoettevõtmistesse, kaotavad selle igal juhul, sest päike ei luba seda. Seda on pankuritel ja ärimeestel mõtet arvestada. Võimalik, et uus mull on kulla mull, aga see alles kasvab. Võimalik, et kulla hind võib tõusta kümme korda, aga sellega ei võida, sest vastavalt suurenevad ka kõik muud kulud. Kulla baasil on võimalik püsida paigal, aga mitte võita. Eesti võib vabalt saada viie rikkama riigi hulka, aga mitte sellepärast, et ta kiiresti areneks, vaid sellepärast, et teised vaesuvad rutem.

Meie ei vaesu siis nii kiiresti kui teised? Kui jätkata praegust poliitikat, siis mitte. Kui hakata võtma suuri rahvusvahelisi laene, siis küll.

Kas euro kasutuselevõtt oli õige samm? See oli hädavajalik, kuna paljud riigid on ennast juba lõhki laenanud. Me ei saa enam rääkida kolmest Balti riigist, sest neid on alles jäänud ainult kaks. Eesti ei ole enam Balti riik, ta on käitunud Põhjamaana.

Väikesed valuutad ei pea vastu, neid võib iga suurem spekulant üle võtta ja hävitada. Euro annab meile stabiilsuse, see võib vastu pidada umbes niikaua kui peab vastu Ameerika majandus. Meil on aega 200-300 aastat. Aga see on pikk aeg, see annab meile stabiilsust piisavaks ajaks.

Mis 200-300 aasta pärast saab? Tõusevad teised kultuurid. Kui kultuurid väsivad, toibuvad need mõned tuhanded aastad ja tulevad uuesti tagasi. Uus kultuurikeskus kasvab tükk aega puhanud Indias ja Hiinas ning Vaikse ookeani piirkonnas.

Mis on Teile euroministriks olemise ajast meelde jäänud? Meelde on jäänud kogu tegevusplaani tegemine, mis pani enam-vähem paika arengumudeli, mis on siiani töötanud - kas toetada riigitööstust või mitte, piiriküsimused, äristruktuuride korraldamine, õigusaktid jne.

Kõige olulisem oli Euroopa Liitu astumine ning ELiga seotud sammude fikseerimine. Siis oli ju ka vastaseid nagu tänagi. Aga sellegipoolest on iseseisev riik Euroopa Liidu süsteemis, eurorahaga ja NATO liikmelisusega parim, mis me saame antud kontekstis teha. Päris iseseisvatest asjadest ei tule midagi välja. Need ei püsi. Peab olema suuremates plokkides võimalikult mugavus tsoonis. Ja kuna Kyoto on maha kantud, on meil Euroopas väga suur vabadus. Ainult mullidest ei tohi ennast hüpnotiseerida lasta.

Kas me oleme 20 aastaga palju targemaks saanud? Inimesed on võrratult targemad, meil oli rahvusvahelisest äritegevusest primitiivne arusaam. Õppida on samas veel palju.

Olen Eesti arenguga väga rahul. Kõik on läinud nii, nagu arvasin ja lootsin, pole millestki üllatunud, kõik on läinud õigel viisil. Olen huvi tundnud ainult faktide vastu ja ka poliitikas lähtunud ainult teaduse reeglitest, mille järgi pole raske asju ette näha.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:08
Otsi:

Ava täpsem otsing