Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Valeri Pärs: kes ei riski, see šampust ei joo

    Küsimustele vastab Valeri Pärs.
    Kuidas Plasto alguse sai? Lõpetasin 1971. aastal Tallinna Riikliku Merekooli mehaanika eriala ja sõitsin pärast seda laevadel. Esimest korda nägin plastaknaid Saksamaal 1969. aastal ja mõtlesin, et meil pole selliseid aknaid kunagi võimalik saada. Ka unistus ehitada oma maja oli tõukeks.
    Kui riigikord hakkas lagunema ja ringi käis palju inimesi, kes üht või teist toodet tutvustasid, kohtusin sakslastega, kes elasid Rostockis ja pakkusid pakettaknaid. Kuna pakettaknaid on raske turustada, käisime nende juures ja tutvusime nende tootmisega. Nii hakkas kõik vaikselt arenema.
    Kui toimus erastamine, sain pooleli oleva ehitise Betooni tänaval. Jõudsime nii kaugele, et sain hoone katuse alla ja vajalikku korda, et alustada akende tootmist. Siis sai juba laenu võtta. Laenu intressimäär oli 26,5 protsenti, nii et kui praegu virisetakse, et 5-6protsendine intressimäär on suur, siis tol ajal olid numbrid sellised ja tulime ka toime.
    Kui vabariik loodi, tutvusin Ants Luigega, kes oli ühe Saksa profiilplasti tootva firma juht. See tutvus kasvas sõpruseks ja nii suhtleme me tihedalt siiani. Tema oli esimene, kes meile profiilplasti müüs.
    Firma sai registreeritud 1991. aastal, aga stardiaeg oli pikk, kuna hoone väljaehitamine, koostööpartnerite leidmine ja laenu saamine võtsid oma aja. Esimene aken valmis 1995. aasta 8. märtsil ehk naistepäeval.
    Pärast kaht tegutsemisaastat oli näha, et turg läheb üles ja nii väiksel pinnal ei saa edasi areneda. Soetasime uue krundi ja tellisime aknatehase projekti. Hoone valmimiseni läks veel kolm aastat. 2000. aasta 27. novembril kolisime Peterburi maantee äärde uude tehasesse.
    2004. aastal otsustasime tootmise automatiseerida. Tõuke andsid Euroopa parimad aknatehased, mida meil oli võimalik külastada. See oli ainuõige otsus. Investeerisime kahe aastaga (2006-2007) üle kolme miljoni euro, 2007. aastal töötasime juba uute seadmetega. Suurem osa sellest investeeringust tuli Plasto enda vahenditest. Kuna tööjõud oli ebastabiilne, tundus tol ajal, et inimestesse, kes kaks-kolm aastat töötavad ja siis lahkuvad, pole õige investeerida. Praegu on liini võimsus 200 akent vahetuse jooksul. Kasutades kahe vahetusega tööaega, valmistame kuni 450 akent päevas. Oleme Eesti ja Balti riikide turul kõige efektiivsemad.
    Kas olete riskialdis inimene? Mis teile investeerimisjulguse andis? Kes ei riski, ei joo šampust. Ei saa vaadata ainult seda, mis toimub nina all, vaid peab vaatama ka ettepoole. Tahan, et tegu oleks jätkusuutliku firmaga, mis jääks edaspidigi pere omandusse.
    Mis puudutab investeeringuid, siis pahatihti on nii, et esimese raha laekudes ostetakse korralik auto ja mobiil, aga investeerimata firma kaua tegutseda ei saa. Kunagi oli Eestis 42 aknaid tootvat firmat. Nüüd võib need, kes tõesti toodavad, ühe käe sõrmedel üles lugeda.
    Oleme olnud konservatiivsed, nii hindade kui raha kulutamise suhtes. Meie edu peitub ka selles, et meil on esindused kõigis suuremates linnades. Samuti tegeleme praegu ekspordiga, plaanis on saada kolme aastaga ekspordi osakaaluks vähemalt 30% toodangust.
    Kuidas tekkis mõte luua oma ettevõte? Ettevõtlikkus on minu arvates pärilik. Nägin seda juba väikese poisina. 1990. aastatel oli raske aeg ning tööd oli keeruline saada. Seega ei jäänudki palju muud üle, kui hakata iseenda tööandjaks ja ettevõtjaks.
    Kas alustamine oli kergem või raskem, kui arvasite? Kõige raskem oli bürokraatia, mis alustamist ja ümberehitamist segas. Esimesed viis aastat sõna otseses mõttes jooksin mööda linnavalitsust ja teisi asutusi. Tagantjärele vaadates oli kerge, aga kui olin selle supi sees, siis mõtlesin küll, et miks see nii raske peab olema.
    Kas 1990. aastate ja praeguse aja ärikultuuris on olulisi erinevusi? Kindlasti. Siis oli kauboikapitalism, aga meil pole suuri probleeme olnud.
    Mida tulevikuks prognoosite? Elu läheb ikka paremaks, kogu aeg on läinud. Vaatame tulevikku positiivsemalt kui mõni aasta tagasi. Paar aastat oli küll seisakut. Aga üle-eelmise aastaga võrreldes on asjad juba paremaks läinud ja selleks aastaks planeerime veel paremat tulemust. Viie aasta pärast on sama olukord, kui oli aastal 2007. Aknatööstuses ei tasu üle kahe-kolme aasta ette prognoosida, aga tänu sellele ongi huvitav.
  • Hetkel kuum
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Jeen saavutas 34 aasta madalaima taseme, analüütikud ootavad valitsuse sekkumist
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Kohus nõuab ettevõtjalt äritüli keskel sadu tuhandeid eurosid
Ärimees Priit Kotkase ettevõtetel tuleb kohtuotsusega maksta pea 200 000 eurot ettevõttele, kus ta on teiste omanikega aastaid tülitsenud.
Ärimees Priit Kotkase ettevõtetel tuleb kohtuotsusega maksta pea 200 000 eurot ettevõttele, kus ta on teiste omanikega aastaid tülitsenud.