Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Vea parandamiseks tuleb põhjusest aru saada

Tea Taruste 26. jaanuar 2011, 00:00

"Eks ehituspuudusi on sellevõrra enam, et ehitati rohkem. Aga ega ehitis pole vein, et ta sõltuks aastakäigust," rääkis Ekspertiisibüroo OÜ juhatuse esimees Teet Sepaste, kes tegi ehitusekspertiisi ka Tiskre-Hansu ridaelamule, kus probleemid katuse läbijooksuga. Mõne nädala eest meediasse jõudnud juhtumi puhul oli eksperdi sõnul tegemist projekteerimisveaga. "Hoone vuugid lekivad, sest puitkarkassmajale on akende ümber ehitatud terasraamid ning pole arvestatud materjalide erineva reageerimisega temperatuurile. Katuste puhul aga pole projekteerija osanud arvestada külgvihma puhul langeva vee hulka," tõi ta välja mõned möödalaskmised.

Enne lappimist tuleb põhjus välja selgitada. Probleemid tekivadki Sepaste sõnul enamasti sõlmedes, mida projekteerija pole viitsinud korralikult lahendada, sest see on keeruline ja tülikas. "Öeldakse, et tuleb teha vastavalt tüüplahendustele, aga kes see tüüp on, kes lahendab?" küsis ta retooriliselt. Enamasti pole Sepaste hinnangul tegemist projekteerimisbüroo puuduva kompetentsiga. Buumiaegsete ehitiste puhul on olnud juhtumeid, kus projekteerija tunnistab, et joonistasime projekti valmis, aga arvutamiseks aega ei olnud. Sageli on viga ka selles, et projekteerimisel arvestatakse vaid selle keskkonnaga, mis akna taga paistab: talvel pööratakse tähelepanu lumekoormusele, suvel toatemperatuurile.

Ehkki Tiskre-Hansu ja Solarisega sarnaseid juhtumeid tuleb ette, pole Sepaste sõnul kvaliteediga lood nii hullud, kui arvatakse: "Ehitusekspert on ehituskunsti opositsioon, kes näeb vaid pahupoolt, pealegi jagatakse negatiivset kogemust märksa enam." Sepaste rääkis, et probleemsete ehitiste puhul kiirustatakse sageli viga lappima ilma, et põhjus oleks selge. Nii juhtus ka Tiskre-Hansu ridaelamu puhul, kus ehitaja püüdis garantiiajal olukorda päästa, ent enne ekspertiisi polnud selgegi, millest viga on.

Järelevalve on pahatihti abitu. Sepaste selgitas, et kui ekspertiis tehakse eelprojektile, mis on vajalik ehitusloa väljastamisel, pole võimalik vigu ette näha. Omaniku järelevalvel pole samuti kohustust kontrollida projekti, ta peab vaid teavitama omanikku ehituse käigus tekkinud puudustest. "Süsteem logiseb. Omaniku järelevalvel peaks olema sanktsioneerimise võimalus, aga praegu on ainus, kes saab midagi ette võtta, ehitajaga lepingulises suhtes olev omanik," lisas ta.

Ehitusvead tekivad eksperdi sõnul enamasti sellest, et ehitamise ajal ei jälgita keskkonnatingimusi. "Aga tuleb ette ka mõttetuid asendusi ja lihtsustusi. Näiteks jäetakse mõni konstruktsioonielement panemata või asendatakse fassaadi plastdetaile puiduga või jäetakse põranda paigaldamisel panemata armeerimisvõrk. On ka ette tulnud, et tuuletõke on valepidi pandud," näitlikustas Sepaste.

Suuremad apsakad tulevad tema sõnul reeglina ehitamise ajal välja. "Hiljem on tegemist viimistlusvigadega või väga keeruliste probleemidega, mida raske tuvastada. Pahatihti lõpeb see konstruktsiooni avamisega. Selles on ehitus ja meditsiin väga sarnased - kõige täpsema diagnoosi paneb lahkamine," rääkis Sepaste.

"Arvamus, et ehitaja vastutab lõpptoote ehk valminud ehitise eest ainuisikuliselt, on üldlevinud, ent ehitusseaduse kohaselt ei saa ehitaja ehitada oma parema äranägemise järgi, vaid peab järgima projekti," rääkis NCC Ehituse juhatuse esimees Toomas Aak. "Probleemid tekivad tavaliselt siis, kui projekt ja valmis ehitis ei eksi otseselt ühegi normi vastu, kuid projekteeritud ja valmisehitatud lahendused ei sobi meie laiuskraadile," lisas ta.

Unikaalne arhitektuur vajab unikaalseid lahendusi. Aak selgitas, et ka kogenud ehitaja ei pruugi projekti kitsaskohti kohe märgata. "Kui kõik majad ehitataks enam-vähem samade ehitustehnoloogiliste lahendustega, oleks see lihtne. Ent arhitektuurselt unikaalsed hooned vajavad unikaalseid lahendusi," märkis Aak. Tavatarbija hindab tema sõnul ehituskvaliteeti eelkõige selle põhjal, mida ta silmaga näeb, ja kinnisvara hinnalangus on ostjate kriitikameelt kindlasti suurendanud.

Sweco Projekt ASi juhatuse esimees Aare Uusalu ei arva, et buumiaegsed ehitised oleksid kehva kvaliteediga, ehkki linnaäärsed pappmajad ja viletsa kvaliteediga korterid sellele viitavad. "Ma ei ole päris kindel, et selle aja ebakvaliteetsed elamud olulisi arhitekti- või insenerioskusi sisaldasid. Arendajate kasumiootused olid suured, ehitada püüti eelprojektide järgi ja kui veel ka oskustööjõudu nappis, oligi tulemus käes," arvas Uusalu.

Uusalu sõnul ei juhtu just sageli, et puudujääke kvaliteedis saaks seostada otseselt projekteerimisvigadega. "Projekteerimisvigade üks põhjus on kiirustamine ja nõrk kontroll, teiseks vead arvutustes, mille põhjus on omakorda ebapiisavad lähteandmed või see, et insener on mingi koormuse või mõju valesti arvestanud," rääkis Uusalu.

Vigu aitab tema sõnul vältida projekti põhjalikum läbitöötamine ja kontrolliprotseduuride läbimine. "Praegune aeg Eestis paraku head projekteerimist ei hinda. Pigem hinnatakse kiirust, stamplahendusi, odavust," nentis Uusalu.

Projekteerimis- ja ehitusvigu tehakse kogu aeg ja see ei ole seotud buumi ega masuga. Mõni aasta tagasi arvati, et masu aitab parandada kvaliteeti. Hinnakonkurentsis paraku on efekt vastupidine, sest hind peegeldab vaid nõudluse ja pakkumuse vahekorda, tegemist pole kvaliteedimõõdikuga. Üks nõrkvoolu paigaldusfirma töötaja väitis, et kriisi algusest peale pole nad sisuliselt kordagi lahendust projekti järgi teinud, sest vastasel juhul ei saa tööd lihtsalt kätte. Kui ikka ei ehitata projekti järgi, siis mis kvaliteedist üldse rääkida.

Reeglina on ehituspraagi tekkimise taga kogemusteta tellija, kogemusteta projekteerija, kogemusteta järelevalve ja kogemusteta ehitaja. Võib näidata ükskõik kelle peale näpuga, kuid paraku pole võimalik sellise seltskonnaga teha praagivaba ehitist. Tõenäoliselt satub see seltskond kokku lihtsamatel ehitistel, nagu eramud ja kortermajad, ning seepärast me nii palju neist ka räägime.

Projekteerimine on protsess, kus on palju osapooli. Üks osapooltest on tellija. Vigu on palju, kuid harva saab väita, et tegemist on puhtalt projekteerija oskamatuse või lohakusega. Teatud valdkondades ei ole vigade tagajärjed otsese kahjuna avalduvad ja on isegi vaieldav, kas on tegemist veaga.

See, mida tähendab kriisiaeg projekteerimises, on näha suurte konkursside tulemustest. Kuna eksisteerivad üksnes vähempakkumised, on viimasel ajal hinnakonkurssidel odavaima ja kalleima hinna vahe 3-8 korda. On selge, et kui firmad töötaksid samas kvaliteediklassis, siis ehk efektiivsuse arvel võiks pidada loogiliseks kahekordset hinnaerinevust. Odavprojekt ei tähenda tingimata rohkem vigu. See tähendab lihtsalt pealiskaudsemalt esitatud lahendust. Projekteerimises vigade vältimiseks pole muud teed, kui leida võimalikult suurte kogemustega projekteerija, ja seda mitte suurte sõnade, vaid tehtud töö järgi.

Aga mis siis, kui ehitaja on nõus ehitama eskiisprojekti järgi? Ütleb tellijale, et olen 100 eramaja juba ehitanud ja tean ilma tööprojektitagi, kuidas sõlmi lahendada. Ma arvan, et süüdi on ikkagi ehitaja, kui lõpuks ikkagi paras käkerdis välja tuleb.

Liialt sageli alustatakse ehitamist eskiisprojekti või eelprojekti järgi. Seda viga on teinud ka küllalt suured tellijad ja üsna suurte projektidega.

Head projekteerijat ei ole olemas. Kui juhtubki normaalne arhitekt olema, siis projekti erinevaid osasid ei oska ta kuidagi kokku viia. Ta tahab teha ainult arhitektuuri, aga majal on ka muud osad. Siit see jama tekibki. Palun koolitage arhitekte ometi Tallinna Tehnikaülikooli, mitte kampsuniakadeemias!

Viibisin mõned aastad tagasi Tabasalus ühe eramu valmimisel ja ei uskunud oma silmi - WC kanalisatsioonitrapp oli peauksest sisse astudes majas, vaiba ees!

Eramaja puhul võib omanik ka ise järelevalvet teha. Ei pea palkama professionaalset omanikujärelevalvet.

Pole vaja alla kirjutada praakhoone püstitamisele! Siis pole vaja ka hiljem punastada, kahjusid tasuda ja süüdlasi otsida!

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:46
Otsi:

Ava täpsem otsing