Esmaspäev 27. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Coface: arenenud riigid saamas investoreile sama riskantseks kui arengumaad

Anne Oja 26. jaanuar 2011, 21:45

Uue tendentsina võib ülemaailmsetes riikide riskitasemetes täheldada, et arenenud riikide ja arengumaade vaheline eraldusjoon on kadumas, edastas krediidikindlustusselts Coface Latvia täna.

Enne kriisi oli arenenud riikide hulgas madalaim reiting A2, kusjuures 9 arenguriigi reiting oli kõrgem kui A2 või sellega võrdne. 2010. aastal oli arenenud riikide hulgas madalaim reiting A4. Kahekümne seitsmel arengumaal, kaasa arvatud Hiina, Türgi, Brasiilia, India ja Poola on reiting kõrgem kui A4 või sellega võrdne, ning nüüd on neil kõrgem reiting kui Kreekal, Iirimaal ja Portugalil, mida mõjutavad era- või valitsussektori võlamullid. Türgi asub nüüd ainult ühe astme võrra madalamal Ühendkuningriigist ja Poolal on Islandist kõrgem reiting.

2011. aasta konverentsil esitletud ülemaailmne vaade riikide riskitasemetele tõi välja esiletungivad käärid arenenud riikide ja arenguriikide riskide vahel, mis on seotud arenguriikide näitajate stabiilsuse ja Coface’i täheldatud kriisiaegse arenevate majanduste äriühingute maksekäitumise vastupanuga raskustele. Arenguriike iseloomustavad majandustegevuse kõrged ja stabiilsed määrad ja finantsseisu tugevus, sellal kui arenenud riikide riskid suurenevad. 28 arenenud riigi hulgast on ainult 9 jõudnud tagasi oma kriisieelsele tasemele. 

Tuginedes oma kogemustele riikide riskitasemete hindamisel täheldab Coface positiivset tendentsi 2010. aasta riikide reitingute muutuste arvus ning heidab kõrvale “kahe languse” stsenaariumi. Kui 2009. aastal tõstis Coface 23 reitingut ehk pani need riigid positiivse vaatluse alla ja alandas 47 reitingut ehk pani need riigid negatiivse vaatluse alla, siis 2010. aastal liigitas Coface ümber ehk pani positiivse vaatluse alla 47 riiki ja alandas reitingut ainult 6 riigil.

Coface’i antav riigi reiting ei käi valitsussektori võlgade kohta, vaid viitab selles riigis tegutsevate äriühingute keskmisele riskitasemele nende äritehingute raamistikus. See keskmine muutus ei näita iga äriühingu seisu muutust, mille määravad siiski kindlaks etetvõtte enda karakteristikud. Konkreetse äripartneri riskide määramiseks tuleb lasta hinnata just seda ettevõtet, hoiatas krediidikindlustusselts.

Kui 2001. aastal jälgis Coface riikide reitinguid väljastades 130 riiki, siis nüüd hindab Coface 156 riiki, millest 28 on nn arenenud riigid. Riikide riskitasemete hindamisel oli võtmeteemaks erasektori võla jälgimine ja majanduskasvu finantseerimine.

Coface prognoosib ühtlasi ülemaailmse majanduse mõõdukat langust. Jälgitavate riskide hulka kuuluvad jätkuvad pinged valitsussektori riskidega eurotsoonis ja majanduskasvu finantseerimine arenguriikides.

Vastavalt Coface’i prognoosidele peaks ülemaailma majanduskasv aeglustuma 2011. aastal mulluselt 4%-lt 3,4%-le. Seda põhjustavad kombineeritult erasektori võla vähenemine, piiravate eelarvepoliitikate kehtestamine Euroopas, toormaterjalide hindade võimalik tõus ja ülemaailmse kaubanduse oodatav aeglustumine.

Arenenud riikide majandused kasvavad 1,8% 2010. aasta 2,3%-ga võrreldes ning eurotsoon kogeb teatavat kasvu piiratud aeglustumist (1,4% 2010. aasta 1,7%-ga võrreldes). Sellel mõõdukal langusel on negatiivne mõju äriühingute keskmisele krediidiriskile, ent see mõju saab olema äärmiselt vaoshoitud, kuna 2010. ja 2011. aasta majanduskasvu vahe on piiratud 0,6-le protsendipunktile sisemajanduse kogutoodangust.

Kriisi tagajärjel on suurteks võitjateks arengumaad, mis jätkavad 2011. aastal kindlal majanduskasvu trajektooril vaid kerge aeglustumisega: 6,2% 2010. aasta 6,7%-ga võrreldes. Vastupidiselt eurotsoonile, kus erasektori võlamull on põhjustanud kriise riiklikul tasandil, ei takista arengumaades tegevust erasektori võlakoormuse suurus. Arengumaad ei ole siiski immuunsed erasektori võlgade kasvu suhtes.

Tõepoolest, kuidas tuleks finantseerida 2011. aastal pead tõstvat investeerimisbuumi, küsib Coface ja soovitab silmas pidada kaht tüüpi profiili:

? "Poola-Brasiilia" profiil: äriühingutel on kalduvus võtta laenu välismaalt, kuna kohalikud pangad on oma käitumises liiga tõrjuvad ja kohalikud intressimäärad majandustegevust takistavad. See põhjustab riski, et neis riikides tegutsevatel osapooltel on üha rohkem võlgu välisvaluutas.

? "Hiina-Vietnami" profiil: äriühingud suurendavad oma võlakoormust kohalikus valuutas kohalikes pankades, mis ei oma tihti riskide õigesti analüüsimiseks sobivat positsiooni. Kõrge võlakoorma ja vahel oma tegevuses mitte kuigi läbipaistvatel üksustel võib esineda raskusi. 

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
26. January 2011, 21:46
Otsi:

Ava täpsem otsing