Obama: praegu on meie põlvkonna Sputniku hetk

„Kaalul ei ole praegu see, kes võidab järgmised valimised,“ ütles Obama. „Kaalul on see, kas uued töökohad ja uued tööstusharud juurduvad siin selles riigis või kusagil mujal,“ jätkas ta, kas Ameerika jääb liidriks. „Väljakutsed, millega me silmitsi seisame on suuremad kui parteid ja poliitika.“

Refräänina kõlas Obama kõnes üleskutse võita Ameerikale eduka mineviku kõrval ka tulevik. Konkurendid nagu Hiina ja India ei istu käed rüpes, konkurents töökohtadele on reaalne.

„See on meie põlvkonna Sputniku hetk,“ ütles Obama, viidates sündmusele, mis sundis USAd end kokku võtma, kutsudes Ameerikat üles edestama muud maailma nii innovatsioonis, hariduses kui kaasaegse infrastruktuuri loomises.

„Investeerides paremasse uurimistöösse ja haridusse ei läinud me Nõukogude Liidust mitte üksnes mööda, vaid vallandasime innovatsioonilaine, mis lõi uued tööstusharud ja miljonid uued töökohad,“ ütles Obama.

Innovatsiooni täiendavaks rahastamiseks tegi president ettepaneku kaotada riiklikud subsiidiumid naftatööstusele ning panustada selle asemel puhtale keskkonnatehnoloogiale, rohelisele energiale. „Ma ei tea, kas te olete märganud, aga nad saavad suurepäraselt ka omal käel hakkama. Eilse päeva energia toetamise asemel investeerigem homsesse,“ ütles Obama, püstitades eesmärgiks toota aastaks 2035 80% USA elektrienergiast puhta tehnoloogia abil. Lisaks on riigil oluline roll baasteaduste rahastamisel.

Esikoha hoidmiseks innovatsioonis tuleb Ameerikal võita ka võidujooks laste harimises, nentis Obama, mööndes, et praegu on matemaatika ja loodusteadustega omajagu mahajäämist. President kutsus üles koolide haridusstandardeid tõstma, tunnustama pedagooge ja tõstma ja kindlustama, et kõrgharidus oleks kõigile soovijatele kättesaadav. Selleks tegi president ettepaneku muuta maksusoodustused õppemaksult püsivaks – see annaks nelja kolledžiaasta pealt 10 000 dollarit säästu.

Kõike seda on vaja, sest järgmisel kümnel aastal vajavad pooled uued töökohad põhilisest kooliharidusest põhjalikumat ettevalmistust, märkis president.

Kolmanda valdkonnana rõhutas Obama infrastruktuuriinvesteeringute tähtsust, kus USA kipub taas konkurentidele alla jääma. President kutsus üles panust mitmekordistama, et viie aasta pärast oleks 98%-l ameeriklastest kiire internet ning 25 aasta perspektiivis saaks 80% ameeriklastest kiirraudteed kasutada.

Lisaks tuleb USA-l parandada ärikliimat. Eelkõige lihtsustada maksukoodeksit ja kaotada põhjendamatud soodustused, et selle arvelt esimest korda veerandsaja aasta jooksul USAs ettevõtte tulumaksu alandada. Samas president George W. Bushi ajal rikastele anud maksusoodustused, mida Obama hiljuti pikendama nõustus, ei saa tulevikus muutuda püsivaks, märkis president. „See ei tähenda nende edu karistamist. See tähendab kogu Ameerika edu edendamist.“

Obama ei saanud oma kõnes puudutamata jätta ka USA hiigeldefitsiidi teemat, märkides, et majanduslanguse ajal tuli siiski kulutamist jätkata, et säilitada töökohti ja hoida laenukraanid lahti. Nüüd aga, kus majandus on toibumas, tuleb probleem tõsiselt ette võtta. Obama tegi ettepaneku külmutada sellest aastast jooksvad eelarvekulud viieks aastaks ja kärpida kõike, mis liiast.

Samuti tegi president ettepaneku ulatuslikuks valitsusasutuste reformiks ja valitsuse tegevuse jälgitavuse parandamiseks interneti vahendusel.

Oma kõne lõpus märkis Obama, et kõik need reformid, mis USA-l ees seisavad, ei ole kerged muuhulgas ka selle poolest, et demokraatlikus riigis saadavad muutusi alati tulised vaidlused. Erinevalt mõnest muust riigist, kus näiteks raudtee rajamine otsustatakse ära ilma suurema mureta, mitu elumaja selleks buldooseri alla läheb.

„Ükskõik kui tülirohke, frustreeriv ja segadusi tekitav meie demokraatia vahel olla võib, tean ma, et siin pole kedagi, kes tahaks oma koha maa peal mõne teise rahvusega ära vahetada,“ ütles Obama, rõhutades, et USA tulevik on jätkuvalt ameeriklaste endi valida.