Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Tehaseroad justkui oma kodu köögist

Ain Alvela 27. jaanuar 2011, 00:00

Praegusel kujul tegutsev Saarioinen OY on 1953. aastal Sahalahtis konservitööstuse avamisega alustanud Soome perefirma, mille aastakäive küünib 340 miljoni euroni ja mille käes on üle 40% Soome valmistoiduturust. Muide, Rapla tehas on Saarioineni viiest tootmisüksusest ainus, mis paikneb väljaspool Soomet. Märt Vilbaumi sõnul tekkis kontserni juhtides paari aasta eest arusaamine, et Eesti, Läti ja Leedu turul on võimalik valmistoiduga läbi lüüa.

Rapla tehase ehitamisega alustati pärast enam kui kümmet Eestis oldud aastat, sest senise, 2002. aastal üles ostetud Meleco Tallinnas Männikul asunud tehase võimusest ei piisanud kõigi kolme Balti riigi vallutamiseks.

"Ajani, kui Saarioinen Eestis tootmist alustas, tehti siinmail valmistoitu vähe ja põhiliselt seisnes seegi tegevus salatite valmistamises," iseloomustas Vilbaum nelja-viie aasta tagust turgu. "Salatite tegijaid on siiani palju ning tuleb tõde tunnistada, et paljud nendest tegutsevad küllaltki kesistes tingimustes," nentis ta.

Tal on rääkida terve filosoofia valmistoidu olemusest ja ta arvab end mõistvat selle tarbijate hingeelu üksikasju. Kõige rohkem ajab meest närvi, kui keegi nimetab Saarioineni tehast näiteks konservivabrikuks.

Kaubamärk rõhutab perekesksust. "Valmistoit ongi sõna otseses mõttes valmis toit, mida tuleb enne söömist vaid soojaks teha. See pole kulinaaria selle klassikalises mõistes, see pole purgisupp ega kiirtoit ja kindlasti ei ole see konserv," selgitas Vilbaum.

"Meie defineerime valmistoitu kui säilitusaineteta, sügavkülmutamata ja hügieeniliselt perfektselt valmistatud kodulähedast rooga, mis annab inimesele vabaduse õhtuse pottide ja pannidega jändamise asemel oma aega kvaliteetsemalt kasutada."

Ta kinnitab, et valmistoitu tarbides ei säästa inimene mitte ainult oma niigi pidevalt käest libisevat aega, vaid ka raha. Tõepoolest, kui arvutada kokku kodusele söögitegemisele kuluv elekter, gaas või vesi, siis näib tema jutt tõele vastavat.

Sedasama kodulähedust ja perekesksust väljendab ka Eestis kasutusele võetud kaubamärk Mamma, mida kannab juba ligemale 70 erinevat Rapla tehases valmistatud rooga.

Märt Vilbaum on seda meelt, et toidutootja peab asuma tarbijale ehk selle toidu sööjale võimalikult lähedal. Samas ei peetud õigeks rajada tehast keset pealinna piiravaid tehnoparke, sest tema arvates ei sobi peaaegu steriilne toiduvabrik puhtesteetiliselt paiknema kõrvuti näiteks veokite müügisalongi, betoonitehase või mingi remonditöökojaga.

Ranged hügieeninõuded. Steriilsust ei maininud Vilbaum ilmaaegu - Saarioineni Rapla tehasest on selleni tõepoolest vaid üks tibusamm. Turva- ja hügieeninõuded on rangeimaist rangemad, need algavad juba väravast, kust saab ogaliste pöördhoobade vahelt vaid ühekaupa läbi pugeda. Terve tehase territoorium ehk ala, mis jääb sissepoole piirdeaeda, on tubakavaba.

Tootmisruumidesse pääsemiseks tuleb ennast enam-vähem tuumafüüsikuks riietada, neli-viis korda desinfektsioonivedelikega käsi pesta ja seejärel jalad spetsiaalsel liikuval harjaslindil pisikutest puhtaks pesta. Kusjuures kogu seda tegevust jälgivad fotosilmad, mis ei lase ühelt etapilt teist vahele jättes kolmandale hüpata, lihtsalt järgmine värav ei avane.

Tootmine jaguneb kuum- ja külmtöötluseks, sisetemperatuur on ruumides +10 kraadi või alla selle.

Tooraine, mis võimalik, hangitakse Eestist, ent nii paradoksaalne kui see ka pole, ei suuda kunagise kartulivabariigi juurikakasvatajad tehast piisava kvaliteedi ja vajaliku hulga kartulitega varustada. Nõnda tuuakse osa kartulist sisse Soomest, seevastu peet ja porgand on valdavalt eestimaised, samuti liha- ja piimatooted ning leivad-saiad. Majonees segatakse tehases ise kokku, et saavutada suurem võimalus salatite maitseomadustega varieerida.

"Kui etiketil on märgitud, et salat või mõni muu toode sisaldab mingeid e-aineid või konservante, siis ei tähenda see seda, nagu oleksime meie need sinna pannud," sõnas Saarioineni kvaliteedijuht Merje Kips. "See tuleneb sellest, et mingi sink, vorst või muu koostisosa sisaldab ise niikuinii naatriumnitritit või mõnda teist ainet."

Töötajad enamasti kodukandist. Tootmises on palju käsitööd. Näiteks töötab võileivaliini ääres viis-kuus naist, kel igaühel oma konkreetne ülesanne: kes paneb leiva vahele singiviilud, kes salatilehed, kes hapukurgi… Rivi viimane paneb kaks leivapoolt kokku ja saadab võileiva pakendamisse.

Sadakond inimest, kes Saarioineni tehases rakendust leiavad, on suuremalt jaolt kõik Rapla kandi rahvas, võimaluse avanedes loobusid paljud Tallinnas tööl käimisest.

Mis aga puutub tarbijale lähemal olemisse, siis olevat tõsi taga väitel, et soomlase ja eestlase maitsed erinevad kas just nagu öö päevast, aga üsna põhimõtteliselt kindlasti. Nimelt kui põhjanaaber eelistab üha enam madala rasvasusega tooteid, siis eestlane soovib ikka korralikult kõhtu täitvat rammusat einet. Suur erinevus olevat ka salatites - soomlastele meeldivad kõrgema happesusega salatid kui meile. Suppidest lähevad Soomes paremini müügiks püreesupid, Eestis aga selge leemega supid, kus kartulid, porgandid, frikadellid ja lihatükid hästi eristatavad.

Müügihitt pannkoogid. Kõike seda arvesse võttes on kogu Eestis müüdav toodangusortiment, selle retseptid, ratsioonid ja muud omadused välja töötatud just siinse rahva maitse-eelistusi arvestades. Soome viimiseks tehakse Raplas hoopis teistsuguseid asju - spinatipannkooke ja toitlustusasutustele mõeldud tooteid, kokku paarkümmend nimetust.

Merje Kipsi sõnul on müügihitiks pannkoogid, nii magusad moositäidisega kui ka soolased liha, singi või juustuga. Mamma pannkoogid tunnistati Eesti toiduliidu konkursil ka 2010. aasta parimaks valmistoiduaineks. Soojemal ajal lähevad hästi erisugused võileivad, mida müüakse peamiselt tanklakettide kaudu.

Valmistoit säilib 5-15 päeva. Selline suhteliselt pikk säilivusaeg saavutatakse tänu rangetele hügieeninõuetele ja tehnoloogiale. Näiteks kuumtöödeldavad tooted jahutatakse kiiresti maha - pannkoogid praadimistemperatuurilt paarikümne minutiga kolme-nelja kraadini.

Saarioinen Eesti juht Märt Vilbaum tunnistas, et praegu töötab Rapla tehas kolm korda alla oma tegeliku võimsuse, kuigi iga toote puhul on koormatus erinev. Nii huugab pannkoogiliin järjest kogu vahetuse, mõni teine tootmisliin tuleb aga vahepeal seisma panna.

"Lootsime, et Eesti toiduturg toibub kriisist veidi kiiremini, kui see on läinud, aga sellegipoolest oleme oma arenguga rahul. Me ei tee järske hüppeid, liigume tasaselt tõusujoones," nentis Vilbaum. "Kuigi kriisi ajal kahanes ka valmistoidu tarbimine, on üldiselt üha kasvav trend, et inimesed eelistavad toitumisel kiireid lahendusi."

Tema kinnitusel leiavad kontserni omanikud, et kõigepealt tuleb Baltimaades üles ehitada tõhusalt toimiv tootmine ja seda toetav müügivõrgustik, investeeringute tasuvus ja kasumi teenimine pole lähiaastate küsimus.

Vilbaum ei eita, et tehases valmistatud ja portsusuurusesse pakendisse pandud toit on mugavusteenus ning selle tõttu on see ka kallim, kui produkte ükshaaval osta.

"Meie peres enam pannkooke ei tehta," ütles ta. "Elamises pole õli kärssamise haisu, ära jääb ka rasvaste pannide pesemine. Kümne minutiga saad söönuks ja tuju on hea."

Nii Märt Vilbaum kui ka turundusjuht Katrin Tuisk usuvad, et valmistoidu tarbijaskond suureneb sedamööda, kuidas kinnistub rahva usaldus sellesse. Sestap on oluline koht ettevõtte turundusstrateegias tootetutvustuste tegemine - aastas korraldatakse oma 40 sellist ettevõtmist.

Saarioinen Eesti uue tehase avamine omab Eesti riigi ja toiduainetööstuse jaoks suurt tähtsust. Seda eelkõige kahest aspektist - esiteks näitab investeerimine Eestisse omanike usaldust Eesti kui riigi vastu ning usku tarbijaturu potentsiaali, teiseks suureneb tööhõive (ligi 100 töökohta), mis tähendab riigi eelarvesse maksuraha.

Samuti kasvatab see valmistoitude turul konkurentsi, mis viib kvaliteedi paranemisele ja hindade alanemisele.

Balti riikides aastatel 2007-2010 korraldatud uuring toitumisharjumuste kohta näitas, et eestlastest teeb kodus süüa 67%, lätlastest 90% ja leedukatest 83%. Praegu pole valmistoidud enam need, mis nad mõni aastad tagasi olid.

Toiduliidu tellitud uuringu andmetel on tarbijad kaubamärgi Mamma hästi vastu võtnud ja nüüd jääb tööstusel üle vaid tuntust suurendada. Seda saab teha maitsvate toodete valmistamise ja korraliku turundustaktikaga.

OÜ Saarionen Eesti on EASilt kolmel korral toetust taotlenud. Need projektid toetasid uue tehase rajamist Rapla valda ja brändi Mamma väljatöötamist.

Esimene oli Mamma kaubamärgiga toodetele uute pakendite tootefotode tegemine ja disainilahenduste leidmine. EAS toetas seda 14 849 euroga, raha tuli Euroopa Sotsiaalfondist (ESF).

Teine projekt oli seotud infotehnoloogia arendamise ja MS Dynamics NAVi tootmislahenduse juurutamisega, et parandada tootmise planeerimist. Seda projekti toetati ESFi rahast 79 848 euroga.

Kolmanda projekti raames koolitati töötajaid töötervishoiu, töö- ja tuleohutuse, samuti töökeskkonna erialaste oskuste täiendamise jms vallas. Seda projekti toetati ESFist 2219 euroga.

Ettevõte, mis panustab disaini ja IT-rakenduste kasutuselevõttu ja arendamisse, on EASi jaoks oodatud investeerimiskoht.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:08
Otsi:

Ava täpsem otsing