Euribor jätkab vaikselt kasvu

Artikkel

- Uudised
- Anne Oja
- 27. jaanuar 2011 kell 21:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Euribor jätkab vaikselt kasvu
Ettevõtja, kunagine Hansapank Eesti juht Priit Põldoja märkis, et Euribori ja Euroopa Keskpanga baasintressi vahe kasvas ka siis, kui kriis oli haripunktis.
"Pankade omavaheline usaldatavus on järelikult kahanenud. Ma arvan, et see on Kreeka, Iirimaa ja Portugali võlakirjade tõttu. Keegi ei tea, kellel on bilansis Euroopa riikide riskantsed võlakirjad, see tähendab - kus risk on," selgitas ta.
"Kunagi see tõuseb nii või naa, see lõtv rahapoliitika..." ütles Põldoja nii Euroopa Keskpanga baasintressi kui ka Euribori kohta. Millal see aga juhtuda võib ja kas Euribor jätkab juba praegu tõusu, ei soovinud ta täpsustada. "Aus vastus on, et ma lihtsalt ei tea," sõnas Põldoja.
Nordea ootab tõusu aasta teises pooles. Nordea Panga peaökonomisti Tõnu Palmi kinnitusel on viimasel ajal intresside tõusu taga kasvanud inflatsioonirisk. "Suve keskpaigas mõjutas intresside tõusu paljuski Euroopa Keskpanga pikaajaliste laenutehingute lõppemine ning pangandussektori liiglikviidsuse alanemine," lisas ta.
Palm avaldas arvamust, et turg ootab Euroopa Keskpanga intressitõuse selle aasta teises pooles, mis läheb kokku ka Nordea ootustega.
SEB treasury osakonna juhataja Eero Sirendi märkis, et Euroopa Keskpanga baasintressimäär tõuseb ilmselt alles tuleval aastal. Mida lähemale oodatav tõus jõuab, seda kõrgemale kerkib Euribor, sõnas ta.
"Selle aasta jooksul ei oota me Euroopa Keskpanga baasintressimäärade muutmist, sealt edasi võib mõnigast tõusu oodata. Väga pikki prognoose ei ole võimalik anda, sest muutujaid on maailmamajanduses tohutult palju," lisas Sirendi.
Nordea hinnangul kaupleb kolme kuu Euribor aasta pärast tasemel 1,85%, mis teeb kasvuks ligi 0,8 protsendipunkti, ning kahe aasta pärast 2,5% tasemel. "Tegemist on ikkagi madalate intressidega, sest 2003. aasta majanduskriisi paiku püsisid intressid 2% tasemel," kommenteeris Palm.
Ka Põldoja ei näinud Euribori praeguses tasemes kuigi suurt traagikat. "Ajalooliselt on see ikkagi väga madal. Kui Euribor aga tõuseb, hakkab see väikesel viisil suurendama ettevõtete ja eraisikute laenukulusid," rääkis ta kaasnevast.
Laenukulu pole ettevõtete suurim mure. Euribori tõus pidurdab kahtlemata majanduskasvu, kuid laenukulu suurenemise asemel on probleem pigem olematus nõudluses ja investeerimisvajaduse puudumises, leidis Palm.
"Hoolimata madalatest intressidest püsib äriühingute laenukasv euroalal kerges miinuses," rääkis ta ja lisas, et ootab Eestis selleks aastaks laenujäägi stabiliseerumist, seejuures oleks hea tulemus pöördumine langusest kergesse plussi. Nordea ootab laenude kasvu aga alles järgmisel aastal.
Hetkel kuum