Kreeka valmistub uueks streigilaineks

Sirje Rank 27. jaanuar 2011, 14:57

Aasta otsa eelarvekärbete ja reformide vastu protestinud kreeklased valmistuvad uueks meeleavalduseks – põhjuseks kavandatav teenuste turu liberaliseerimine, mis ei võimalda näiteks apteekritel enam oma tegevuslitsentse lastele edasi pärandada ega keela Ateena advokaatidel provintsis praktiseerimast.

Taolisi erinevate piirangutega tegevusalasid on Kreekas ligi 150, taksojuhtidest pagariteni, ning nende kõrvaldamisest saab üks olulisemaid strukturaalseid reforme Kreeka majanduses, kirjutab Wall Street Journal.

Vastavat seadust hääletab Kreeka parlament tuleva kuu alguses. Seadus keskendub küll vaid mõnedele tegevusaladele – juristid, audiitorid, arhitektid, notarid – kuid selle mõju saab olema oluliselt laiem.

Aastakümneid on ülereguleerimine Kreeka majandust kammitsais hoidnud, kirjutab WSJ. Apteekidele on näiteks tagatud 30% suurune kasum, mis on koormav nii Kreeka avaliku sektori tervishoiusüsteemile kui ka tarbijatele. Täpselt on fikseeritud apteekrite töötundide ja litsentside arv ning õigus litsents oma lastele edasi pärandada. Tagajärjeks on liiga palju apteeke ja Euroopas ühed kõrgeimad ravimihinnad.

Niisamuti on Kreekas juristide tasud kehtestatud alampiiri tõttu Euroopas ühed kõrgeimad ning juriste ühe elaniku kohta on Kreekas rohkem kui USAs.

Analüütikute hinnangul võivad kavandatavad reformid, mis järgnevad sarnasele veondusturu liberaliseerimisele läinud aastal, Kreeka majandust viie aastaga ergutada enam kui 20 miljardi euro võrra. Loodetakse hõive ja välisinvesteeringute kasvu ning pidurdavat mõju Kreeka krooniliselt kõrgele inflatsioonile.

„Pärast avaliku sektori finantside reformi on see Kreekas üks olulisemaid struktuurseid reforme,“ ütles Kreeka suurima panga vanemökonomist Nikos Magginas.

Vastuseis reformile aga kasvab ja mitmete tegevusalade esindajad on korraldanud ning korraldamas suuremaid ja väiksemaid protestimeeleavaldusi.

Rahva küsitlused aga näitavad, et enamik (63%) pooldab seni suletud tegevusalade liberaliseerimist.

Läinud aasta kevadel pääses Kreeka võlakriisist tänu IMFi ja ELi abilaenule, mille tingimuseks oli eelarvedefitsiidi kärpimine ja arvukate reeglitega kammitsetud majanduse reformimine. Ühtlasi on Kreeka valitsus käivitanud sotsiaalkindlustussüsteemi reformi, tööturu liberaliseerimine ning kahjumlike riiklike firmade restruktureerimise. Edu suletud tegevusalade liberaliseerimisel on üks peamisi tegureid, mida IMF ja EL enne järgmise laenuosa väljamaksmist hindavad.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    27. January 2011, 15:38
    Otsi:

    Ava täpsem otsing