Õhugaase võimalik peagi hankida kodumaiselt tootjalt

Tööstuslike, nn õhugaaside tootmine on huvitav selle poolest, et säärasel tehasel pole endal vähimatki probleemi tooraine hankimisega, st tooraineks on selliste gaaside tootmisel meid kõikjal niikuinii ümbritsev õhk. Mis aga ei tähenda, nagu oleks õhugaaside tootmise tehnoloogia mingi lihtlabane asi, et siruta ainult lohv välja, ime õhk mahutisse, muuda see rõhu all vedelaks ning suuna destillaatorisse.

Tegelikult on tegemist siiski keerulise tootmisprotsessiga, mille tehnoloogiat võib võrrelda nafta rafineerimise või põlevkivi utmisega erinevate produktide saamiseks. Sestap on tegemist ühe suurema kodumaa tööstusse tuleva kriisijärgse investeeringuga – õhugaaside tehase rajamiseks panustab BLRT Grupi tütarfirma Elme Messer Gaas ligemale 30 miljonit eurot (natuke vähem kui pool miljardit krooni).

ASi Elme Messer Gaas direktor Raimond Morgenson iseloomustas tööstusgaaside tootmise protsessi kui õhu väärindamist, mis seisneb välisõhu jaotamist molekulideks – rõhu all veeldatud õhust eraldatakse madalatel temperatuuridel lämmastiku, hapniku ja argooni molekulid. Neid kolme gaasi nimetatakse õhugaasideks ning neid kasutavad suuremal või väiksemal määral peaaegu kõik tootmisettevõtted, alates paberitööstusest, lõpetades elektroonikaseadmete tootjatega. Tegelikult võib öelda, et olenevalt tootmisharust on tööstusgaasidele tihti võimatu alternatiive leida.

„Kunst on selles, kuidas need molekulid õhust eraldada, sest tegelikult pole see protsess kaugeltki lihtne,“ rääkis Morgenson. „Õhugaaside üks väga lai kasutusvaldkond on muidugi keevitamine ja üldse metallide töötlemine. Lämmastikku kasutavad aga näiteks keemiatööstus ja kütuseterminalid inertse, st süttimisohtu välistava keskkonna loomiseks.“

Morgensoni sõnul on tehase rajamise kõige olulisem eesmärk katta BLRT Grupi ettevõtete gaasivajadus, saavutamaks sõltuvus teistest tarnijatest. Teiseks annab see ettevõttele võimaluse avaneda uutele turgudele. Elme gaasitehas ei ehitata mitte juhuslikult Eesti Energia õlitööstuse naabrusse, vaid tegelikult on kahe ettevõtte vahel sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt tehas hakkab õlitööstust varustama põlevkiviõli tootmiseks vajaliku lämmastikuga. Morgensoni hinnangul läheb umbes 20% tehase lämmastikutoodangust otse õlitööstusele.„Mingeid keskkonda saastavaid jääke õhugaaside tootmine ei tekita, üle 30% toodangust plaanime müüa piiri taga, uue turuna vaatame Soome poole,“ ütles ta. „Praegu töötame välja põhimõtet, kuidas gaase on kõige otstarbekam müüa. Esimesed sammud astume ilmselt nõnda, et müüme veeldatud gaase n-ö lahtisel kujul mahutitest. Edaspidi võib kõne alla tulla ka gaaside „pakendamine“ väikestesse balloonidesse.“

Narva 2012. aastal rajatav gaasitehas hakkab esialgu varustama Balti riikide ja venemaa Kaliningradi oblasti tööstusettevõtteid, 2012. aastal peaks Elme Messer Gaasil valmima analoogne vabrik ka Ukrainas.AGA Eesti tegevjuhi Andrus Lauri sõnul pannaksegi taoline tehas püsti alati suure tarbija juurde ning ühtlasi kaalutakse, kui suur on vajadus ümbritseval turul.„See määrab tehase lõpliku suuruse ja konfiguratsiooni, suure investeeringu tõttu keegi ühtegi õhugaasitehast logistilise asukoha tõttu n-ö keset metsa ei ehita,“ selgitas Laur. „Eesti ja ka teiste Baltimaade praegune vajadus on gaasifirmade olemasolevate tootmismahtudega peaaegu kaetud, nii et sellise tehase ehitamine näitab konkurendi selget soovi laieneda uutele turgudele.“

Ta lisas, et üldiselt on nii, et veeldatud gaasi mitmete sadade kilomeetrite taha vedamine ei ole mingi probleem, seda tehakse kõikjal maailmas. Optimaalseks peetakse kuni 500 km pikkuseid tarnekaugusi, ent näiteks Venemaal veetakse gaase nõnda ka tuhande kilomeetri kaugusele.Eesti AGA tarnib enamuse õhugaase Lätist, Valmiera tehasest ning Soomest ja vajadusel ka teistest põhjamaadest, kus asuvad mitmed AGA õhugaasitehased. Süsihappegaasi toodab AGA ainsana Eestis, selle üks suuremaid tarbijaid on kodumaa joogitööstus.

ASi A. Le Coq tootmisdirektor Rein Sööt märkis, et õlle ja teiste jookide tootja tarnibki vajaliku süsihappegaasi firmast AGA. Tavaliselt ei ole süsihappegaas aga nn õhugaas, vaid seda toodetakse teistsugusel moel.„Meie ise toidugaase ei tooda. AGA hoolitseb  meie mahutite täitmise ja ka tehnilise hooldamise eest. Gaasi koguseid jälgitakse online-võrgus ja vajadusel toimub täitmine,“ selgitas Sööt. „Kuna tegemist on ettevõttele elulise tähtsusega toorainega, siis on nõuded kvaliteedile ja tarnekindlusele väga karmid.“Olulisimad õhugaasid, mida A. le Coq kasutab on lämmastik ja argoon – esimest tootmises ja teist keevitustöödel. Need kogused on aga väga väikesed võrreldes süsihappegaasi mahtudega.

ASi Ilmarine juhataja Karel Saar märkis, et firma tarbib ainult tööstuslikke gaase, praegu kasutatakse firma Airok teenuseid, mis on püsinud Saare hinnangul sobivalt paindlikena ja gaaside kvaliteediga probleeme pole olnud.„Ilmarine kasutab ainult keevitustöödeks vajaminevaid gaase, materjalide lõikamine gaasiga on teenus, mille ostame sisse,“ nentis Saar. „Gaasihind on üks toodangu omahinna komponent, mis on oluline, aga mitte niivõrd, kui materjal, tööjõukulu ja töötaja efektiivsus.“

Saar usub, et majanduse arenedes kasvab ka nõudlus ning Narva rajatava gaasitehase efektiivsus suudab kindlasti konkurentsi pakkuda.„Pakkudes erinevaid gaase, mille tarbijad on rasketööstusest kuni meditsiini ja toiduainetetööstuseni, on lähipiirkonnas ka piisavalt turgu, mida vallutada,“ ütles ta. “Peab ütlema, et tehniliste gaaside kättesaadavaus on viimasel ajal paranenud ja majanduskriisi tingimustes palju paindlikumaks muutunud.“

Ida-Virumaal Vaivara vallas Narva linna külje all ligi 350 hektari suurusel maa-alal tööstusparki arendava OÜ Nordland juhatuse esimees Priit Kotkas selgitas, et mistahes uus investeering piirkonda toob sinna raha ja sellest tulenevalt uut elu ning on seega kasulik nii piirkonnale kui sealsele kinnisvaraärile.„Sama kehtib ka Eesti Energia tehtavate umbes 1,2 miljardi euro suuruste investeeringute kohta uutesse energiablokkidesse ja õlitehasesse – ka selle raha tulek sellesse regiooni annab oma tugeva tõuke kogu piirkonna arengule.“Et aga energeetika on koondunud jaamade territooriumile, siis suurt otsest mõju krundiostjate tekkimise näol Kotkas ei näe. Küll ootab ta kaudset mõju majanduskeskkonna parandamisest. Ja heal juhul lisandub ehk ka mõni kunde, kelle töö seondub energeetikasektori teenindamisega, lisas ta.

Tööstusparki on oodatud väikese keskkonnamõjuga tööstusettevõtted – metallitööstus, elektroonika, kergetööstus – aga ka logistika, kaubandus- ja teenindusettevõtted. Kotkase sõnul on eesmärk on luua mitmekülgne keskkond, mis oma funktsioonidega üksteist toetaks. Kuigi Narva lähistele rajatav gaasitehas töötab automaatrežiimil, leiab seal tööd siiski kuni 15 keemiatööstuse spetsialisti, keda pärast nende leidmist hakatakse seadmete tarnija juures välja õpetama.