Reform II pensionisambas peab ka tulevikus jätkuma

Olen kahe käega selle poolt, et iga inimene saaks oma raske tööga teenitud sääste võimalikult paindlikult edasi investeerida. Sel nädalal riigikogus reformitud teine sammas on rahakoguja seisukohalt samm suurema valikuvabaduse suunas ning paljuski on see Äripäeva märkuste "süü". Kuid palju annaks veel edasi teha.

Investeerimispiirangud. Kõige enam on räägitud konservatiivsete fondide investeerimispiirangute karmimaks muutumisest ja sellega kaasnevast vähenevast tootlusest. Väidan, et osa pensionifondide puhul ei tohiks investeerimispiirangud tootlusele negatiivselt mõjuda. Miks? Keskmiselt on kõige konservatiivsemad pensionifondid läbi ajaloo teeninud umbes 2,5% aastatootlust, mis on madalam isegi tähtajalise hoiuse intressimäärast. Järelikult on hoopis liigse riski võtmine tekitanud osakuomanikele kurja.

Nime poolest konservatiivsust sisendavate fondide eemalhoidmine madala reitinguga (või ilma reitinguta) rämpsvõlakirjadest on ainuõige samm ja aitab muuta sarnasesse klassi kuuluvate fondiosakute tootlused paremini võrreldavaks.

Julgen arvata, et konservatiivsete fondide populaarsus võib pärast jõustunud seadusemuudatust isegi kasvada, kui fondid suudaks näidata investoritele stabiilselt igavat 3-5% aastatootlust.

Seaduseloojalt ootaks, et võimalikult kiiresti tuuakse turule ka II samba fondid, kus on lubatud investeerida aktsiatesse 100% (praegu on piirang 75% peal). Miks ei võiks pool sajandit raha koguv nooruk võtta sisse võimalikult suure aktsiariski? Konservatiivsetele inimestele on midagi loodud, nüüd paluks agressiivsematele ka.

Aaugustis võib alustada sissemakseid uude fondi mis tahes ajal. See meeldib mulle parandatud seaduses samuti. Senine sunnismaisus lubas klientidel n-ö jalgadega hääletada vaid kord aastas. Loodetavasti ei pane suurem vabadus inimesi fondide vahel tõmblema ja kõik rahade ümbermängimised on kaalutletud.

Väike pluss on ka see, et edaspidi saab fondiinvesteeringuid vahetada (seda ka osaliselt) senise ühe korra asemel kolm korda aastas. Suureks plussiks ma seda siiski ei pea, sest aktsiafondide osakuid on tavaliselt võimalik rahaks teha kolmetööpäevase etteteatamisega. Tõenäoliselt soovitakse sellise likviidsuse piiramisega vältida väga halbade uudiste mõjul tekkivat paanikat, mis võib fondi üleöö rahast tühjaks tõmmata.

Tore, et II sammas käib ajaga kaasas. Ärme jää puhkama, vaid jätkakem reformidega.