Riigieelarvesse laekus mullu ligi 104 protsenti kavandatud tuludest

Silvia Kruusmaa 27. jaanuar 2011, 12:30

Rahandusministeeriumi andmetel laekus 2010. aastal riigieelarvesse tulusid 87,8 miljardit krooni (5,61 miljardit eurot) ehk 103,8 protsenti planeeritust. Kulusid tehti 87,6 miljardit krooni (5,6 miljardit eurot) ehk 95,8 protsenti kavandatust.

Tulude ülelaekumise peamiseks põhjuseks oli oluliselt paremini laekunud saastekvootide müügist saadud tulu ning aktsiiside ja käibemaksu oodatust parem tasumine, mis tulenes majanduse kiiremast taastumisest. Eelmise aasta eelarve alakasutamine oli eelkõige tingitud välisvahendite väljamaksete plaanide mittetäitmisest ning mõju avaldasid ka kavandatust väiksemad tegevuskulude ja investeeringute mahud.

Võrreldes 2009. aastaga laekus eelmisel aastal tulusid 2,1 miljardit krooni (133,9 miljonit eurot) ehk 2,4 protsenti rohkem ning eelarvelisi vahendeid kasutati 312 miljonit krooni (20 miljonit eurot) vähem. 2008. aastaga võrreldes laekus tulusid 2,9 miljardit krooni (186,9 miljonit eurot) enam ja kulusid tehti 1,8 miljardit krooni (111,3 miljonit eurot) vähem.

Tulusid laekus eelarvesse eelmisel aastal 87,8 miljardit krooni (5,61 miljardit eurot), millest 63,4 miljardit krooni (4,1 miljardit eurot) moodustasid maksutulud ja 24,4 miljardit krooni (1,6 miljardit eurot) mittemaksulised tulud. Laekunud maksutulud moodustavad 102,7 protsenti ning mittemaksulised tulud 107,1 protsenti aastaks kavandatust. Suurimate tululiikidena laekus 2010. aastal sotsiaalmaksu 26,6 miljardit (1,7 miljardit eurot) ning käibemaksu 19,5 miljardit krooni (1,2 miljardit eurot).

Detsembris tasuti riigieelarvesse 8,2 miljardit krooni (523 miljonit eurot) ehk 9,7 protsenti aastasest mahust. Maksutulusid laekus 5,5 miljardit krooni (367,2 miljonit eurot) ja mittemaksulisi tulusid 2,4 miljardit krooni (155,9 miljonit eurot). Nii maksutulude kui mittemaksuliste tulude detsembrikuu laekumine oli ootuspärane.

Kulusid tehti aastaga 87,6 miljardi krooni (5,6 miljardit eurot) ulatuses, millest suurima kuluna maksti peamisteks sotsiaaltoetusteks kokku 37 miljardit krooni (2,4 miljardit eurot). Detsembris tehti väljamakseid 10 miljardi krooni (636,8 miljonit eurot) ulatuses, mis on 10,9 protsenti aastaks planeeritust. Aasta viimasel kuul olid väljamaksed tavapäraselt suuremad kui eelnevatel kuudel, mida mõjutas aasta jooksul tellitud mitmete tööde ja teenuste eest tasumine ning ka otsetoetuste maksmine põllumeestele.

Investeeringuteks suunati riigi kuludest 10,1 miljardit krooni (645,7 miljonit eurot). Sellest maksti detsembris välja 1,7 miljardit krooni (108,5 miljonit eurot). Selle aasta investeeringute väljamaksed olid ligi 20 protsenti suuremad kui viimastel aastatel.

Riigi tegevuskuludeks kasutati möödunud aastal 15,5 miljardit krooni (992,9 miljonit eurot). Detsembris kasutati sellest 2 miljardit krooni (127,2 miljonit eurot) ehk 12,9 protsenti aastasest mahust. 2010. aasta tegevuskulud on kahanenud ligi 245 miljonit krooni (15,6 miljonit eurot) võrreldes möödunud aastaga. Personalikuludeks tehti väljamakseid 8,8 miljardi krooni ulatuses (562,3 miljonit eurot), mis on 3,3 protsenti vähem kui sellele eelneval aastal samal ajal ning 13,1 protsenti vähem kui 2008. aastal. Majandamiskulusid tehti 6,7 miljardi krooni (430,6 miljonit eurot) ulatuses.

Välistoetuseid on koos ettemaksetega sellel aastal välja makstud 81 protsenti aastaks planeeritust ehk 11,8 miljardit krooni (751,9 miljonit eurot). See on 755 miljonit krooni (48,2 miljonit eurot) enam kui möödunud aastal samal ajal. Struktuuritoetused moodustasid sellest 7,1 miljardit krooni (455,5 miljonit eurot), mida on 615 miljonit krooni (39,3 miljonit eurot) rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.

Likviidseid finantsvarasid ehk deposiite ja võlakirju oli riigikassas detsembri lõpu seisuga 15,7 miljardit krooni (üks miljard eurot). 2010. aastaga vähenesid riigi likviidsed finantsvarad kogumahus 3,2 miljardit krooni (202,3 miljonit eurot). Reservide vähenemise põhjustas Eleringi ostust tingitud likviidsusreservi vähenemine ning pensionireservi ammendumine, kuna jooksev sotsiaalmaksu laekumine ei katnud kulusid. Likviidsetest finantsvaradest kasvasid eelmisel aastal stabiliseerimisreserv ning sihtasutuste ja Euroopa Komisjoni poolt riigikassas hoitavate vahendite maht.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
27. January 2011, 12:30
Otsi:

Ava täpsem otsing