Veefirma võib maksta taas hiigeldividene

Raivo Sormunen 31. jaanuar 2011, 00:00

"Tavapäraselt on Tallinna Vesi maksnud välja 80-90% kasumist, kuid 2010. aasta kasumist võidakse sarnaselt 2009. aasta kasumile mineviku keskmistest näitajatest oluliselt rohkem välja maksta," märkis LHV analüütik Nils Niitra. Ka Kawe Kapitali portfellihaldur Kristjan Hänni ei näe erilist takistust kogu perioodi puhaskasumi väljamaksmiseks dividendideks. "Jaotamata kasumit on samas veelgi (kokku 34,6 miljonit eurot - toim), nii et teoreetiliselt võib dividend ka sellest suurem olla, ilma et kahjustaks ülemäära ettevõtte kapitalistukruuri."

Tallinna Vesi kuldas investorid üle. 2010. aasta kevadel maksis veefirma dividendidena välja 31,96 miljonit eurot ehk 25 krooni (1,60 eurot) aktsia kohta. Eelmise aasta mais mainis börsifirma, et dividendide maksmise otsus tekkis pärast dialoogi oma suurimate aktsionäridega. Juba eelmise aasta veebruaris prognoosis Äripäeva toonane börsitoimetuse analüütik Tõnis Oja, et pealinna pingelise eelarve tõttu võib oodata hiigeldividende. Ning tõenäoliselt on linn sama palju huvitatud suurtest dividendidest ka sel aastal.

Trigon Fundsi fondijuht Mehis Raud on suure dividendimakse suhtes samuti väga optimistlik. "Usun, et kahe suuraktsionäri soovil võib ettevõte välja maksta 100% kasumist ehk 0,82 eurot aktsia kohta, mis teeks praeguse hinna juures dividenditootluseks 9,0%," märkis fondijuht, kes ostis Trigoni Uus Euroopa Väärtusfondi veefirma aktsiaid kolm kuud tagasi 7,2euroselt hinnatasemelt.

Dividendid paneb paika koosolek. Veefirma juht Ian Plenderleith ei saanud dividendide suuruse üle spekuleerida, märkides, et otsus dividendide määra kohta on (17. mail toimuva) ettevõtte aktsionäride üldkoosoleku pädevuses. Plenderleith tunnistas samas, et Tallinna Vesi on olnud dividendiaktsia, kuid on ka kasvuaktsia tundemärke. "Tallinna Vesi on ajalooliselt olnud dividendiaktsia, kuid me teadmised veeturust võimaldavad meil kasvatada oma äritegevust ka väljapoole Tallinna piire," rääkis ta.

Mõnevõrra skeptilisem oli väga suure dividendimakse suhtes vaid Swedbank Marketsi analüütik Pertti Rahnel, kes ootab dividendimakseks 0,6 eurot aktsia kohta.

Rahnel tõi samas reedel avaldatud kiiranalüüsis välja, et veefirma aktsiat võivad börsil lähiajal peamiselt liigutada eelkõige arengud veetariifide menetlusprotsessis.

Konkurentsiamet tegeleb pingsalt Tallinna Veega. Konkurentsiamet alustas veefirma tariifitaotluse menetlemist 14. jaanuaril ning vastavalt seadusele on ametil aega seda menetleda 13. veebruani (ehk 30 päeva). Keerulisemate taotluste puhul võib menetlusaeg kesta kuni kolm kuud.

"Kui konkurentsiamet lükkab Tallinna Vesi ASi tariifitaotluse tagasi, siis on neil võimalik teha ettevõttele ettekirjutus hindade viimiseks tasemele, mis tagab konkurentsiameti nägemuses põhjendatud tulukuse investeeritud kapitalilt. Ettevõttel on omakorda võimalus tariifitaotluse kooskõlastamata jätmise otsus kohtus vaidlustada ning sellisel juhul võib selgusetus tariifide osas veel pikalt kesta," märkis Rahnel, kelle baasstsenaariumi kohaselt võiks veefirmat tabada 10protsendine hinnakärbe.

Tallinna Vee eelmise aasta käive oli 49,7 miljonit eurot ehk 0,7% enam kui aasta varem. Seega võiks kümnendikuline tariifikärbe lõigata veefirma käibest (ja kasumist) umbes 5 miljonit eurot. 2010. aastal teenis Tallinna Vesi maksude-eelseks kasumiks 24,9 miljonit eurot, mida on 2,9% vähem kui aasta eest.

Reedel sulgus Tallinna Vee aktsia 9,1 eurol, tõustes päevaga 1,6%.

Mina aktsionärina oleksin kindlasti nõus praegu mõningase (tariifide) hinnalõikega, kui selle tulemusena saavutatakse pikaajaliselt võimalus stabiilseks tegevuseks. Ilma selleta on väga keeruline prognoosida ettevõtte rahavoogu tulevikus ja seda ettevõtet hinnata. Suuresti selle määramatuse tõttu võiski jääda toimumata Tallinna Vee kaudse osaluse müügitehing United Utilitiesi ja Veolia vahel. Seega on poliitikutel oma senise tegevusega vähemalt õnnestunud rahvusvaheline suurinvestor siinmail sunnismaiseks muuta. Üsna tõenäoliselt oleks veehindade riigipoolne kehtestamine Eestis sellest veel samm edasi ja kindlustaks Eesti korraliku tümitamise mainekates rahvusvahelistes uudistekanalites, kus brittidel on käsi märksa sügavamal sees, kui meil eales saab olema.

Küsimuse, milline oleks monopoolse veefirma mõistlik kasumimarginaal, saab minu arvates tõsisemalt vaatluse alla võtta alles siis, kui sisuliselt erastamisel ja hiljem kokku lepitud tingimused on täidetud ja mõnes mõttes erakorraline erastamisjärgne periood lõppenud.

Minu eelistus oleks 5-10% tariifide langetamine, mõistlike tegevusprintsiipide kokkuleppimine edasiseks ja rahvusvahelise skandaali vältimine.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:46
Otsi:

Ava täpsem otsing