Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Saksa erainvestoril närvid läbi?
Saksa aktsiaturg tõuseb, välismaised investorid ostavad, aga kohalikud aktsionärid lahkuvad börsilt. Miks?
Saksa Aktsiainstituudi (DAI) andmetel vähenes läinud aasta teises pooles aktsiate ja aktsiafondide omanike arv ligi poole miljoni võrra.
Praeguse seisuga on raha aktsiatesse investeerinud 8,2 miljonit inimest, mis on elanikkonnast 12,6 protsenti, kirjutavad Spiegel ja Handelsblatt. Seda on vähe, arvestades, et Suurbritannias, Hispaanias, Šveitsis, Hollandis ja ka USAs on see protsent vähemalt kaks korda nii suur. Keskmiselt 5% rahast paneb sakslane aktsiatesse. Tervelt 70% on aga pangatoodetes ja kindlustustes, näitab kohalik statistika.
Sakslase turvalisusevajadus on suur, loetleb Spiegel mõningaid põhjusi. Paljud ei ole kodus majandusküsimustes, mille tagajärg on see, et aktsiate riskioht on ülehinnatud. Lisaks aktsiatele maksuseadustest tulenevad miinused – intressitulult tuleb maksta 25 protsenti tulumaksu.
Kaks suurt kukkumist viimase kümne aasta jooksul on erainvestorid ära ehmatanud, väidab Spiegelis Saksa Aktsiainstituudi ekspert Franz-Josef Leven. Dax tõusis 2010. aastal 16 protsenti, aasta varem rohkem kui 20 protsenti. „On selge, et paljud tahavad kasumi kõigepealt välja võtta,“ ütleb Leven. Eelkõige müüvad need, kes otsid vahetult enne kriisi – lõpuks on kursid jälle umbes samal tasemel.
Kas börsilt lahkumine on aga ka mõistlik? Ekspertide vastus on ei. Üha kasvava inflatsiooni tingimustes ei paku ka aktsiad küll 100-protsendilist kaitset, kuid suudavad siiski pigem rohkem inflatsiooniga sammu pidada kui tavahoiused või võlakirjad.
Autor: Katri Soe-Surén