EKSPORT: Kestvate suhete loomisega säästab raha

Birjo Must 02. veebruar 2011, 00:00

Kümnesse populaarsemasse sihtriiki ekspordib enam kui 17 000 kohalikku ettevõtjat. Samas naudivad firmad mõne riigi puhul väljaveo ainuõigust.

EASi koostatud ekspordiküsitluse põhjal oli absoluutarvudes eksportijaid kõige rohkem ehituses ja kõige vähem ehitusmaterjalide tootjate hulgas, kuid samas oli eksportijate osatähtsus kõige suurem just ehitusmaterjalide tootjate hulgas, kõige väiksem aga ehituses. Eksportijaid oli nendes sektorites vastavalt kolmveerand ja iga viies. 2008. aasta andmete järgi oli kõige suurem ekspordimüügitulu koguväärtuses 19,96 mld krooni veondust abistavatel tegevusaladel.

Kõige väiksem ekspordimüügitulu ehk 2 mld krooni oli kajastatud tegevusaladest infotehnoloogial. Ekspordi müügitulu osatähtsus kogu müügitulus oli suurim tekstiili- ja rõivatootmises (72%) ja kõige väiksem ehituses (9%).

Kõige suurem keskmine ekspordimüügitulu ettevõtte kohta oli veoste ekspedeerimises ja kõige väiksem rõivatööstuses.

Eesti veo- ja ekspedeerimisfirmade hinnangul tagavad ekspordil läbilöögi isiklikud kontaktid ja tutvusringkond ning kiire reageerimine muutustele.

Oma kõige suuremaks konkurentsieeliseks välisturgudel pidasid autotranspordiettevõtted isiklikke kontakte ja laia tutvusringkonda (95% vastanutest). Suurte eelistena nähti veel tööjõu kõrget kvaliteeti ja professionaalsust ning kiiret reageerimist nõudluse muutumisele. Enim piirasid autotranspordiettevõtetel eksporti aga välisturgudest tulenevad probleemid - tolliprotseduurid, päevadeni ulatuvad piirijärjekorrad ning maksusüsteem.

Ekspedeerimisettevõtted pidasid konkurentsieeliseks üsna võrdselt kiiret ja paindlikku reageerimist nõudluse muutumisele, isiklikke kontakte ja laia tutvusringkonda. Enim takistas väljavedu ekspedeerijail aga bürokraatia ning tihe konkurents sektoris.

Statistikaameti andmetel tegeles 2008. aastal Eesti 2543 autotranspordiettevõttest iga viies ning 854 veovahendusfirmast iga teine ekspordiga.

Ostjad eksporditurgudel ootavad müüjatelt enamasti alati võimalust kauba eest mitu kuud hiljem tasuda. Sellega seonduvalt on eksportööride jaoks üks olulisemaid riske ostja maksevõime.

Eksportöörid peavad hindama, kas ostja on usaldusväärne partner. Ehk kas ta on suuteline kauba eest lubatud tähtajal tasuma; kui suurt krediiti üldse ostjale võimaldada; kas ostja asukohariik võib müüja maksevõimet mõjutada? Mõistagi on riskid seda suuremad, mida pikemad on pakutud maksetähtajad, mida suuremad on võimaldatud krediidid, mida madalamad on müügimarginaalid, mida riskantsemas riigis ostja asub jne.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:46
Otsi:

Ava täpsem otsing