Puitmaterjali hinnatõus sirutab tiibu

"Kõige drastilisem oli mullu OSB plaadi hinnatõus. Plaadi kuupmeetrihind kasvas eelmisel aastal 200 eurolt 300-le," märkis Matsalu.

Puukeskuse müügimahud tõusid 2010. aastal eelnenud aastaga võrreldes 10 protsenti. Peamiselt kasvas müük puidutööstustele, mille tooted olid suunatud eksporditurgudele. "Tänavu oleme prognoosinud mahtude tõusuks võrreldes 2010. aastaga samuti 10 protsenti. Jaanuari müük on olnud väga hea, 30 protsenti parem kui eelmisel aastal," rõõmustas ta.

Tuleb vaadata piiri taha. "Siseturg ei ole saeveskite prioriteet ja nemad tarnivad põhiliselt ekspordiks. Kauba saab see, kes on nõus pakkuma kõrgemat hinda," nentis Matsalu ja lisas, et palgi hind liigub pidevas tõusvas joones. "Palju sõltub sellest, mis Soomes, Venemaal ja Lätis toimuma hakkab."

Puitkarkass-, element- ja moodulmaju tootva RPM Grupi juhatuse esimees Enno Kuldkepp kinnitas, et teatud sorti toorikuid pole tõepoolest lihtne kätte saada. "Suuremõõduliste prusside kättesaamine on raske. Tuleb osta Venemaalt või Lätist. Materjalist ligikaudu 40% ostame sisse," rääkis ta. Puidu hind on Kuldkepi sõnul ettearvamatu: "Aga ma usun, et hinnad jäävad mullusega samale tasemele."

Majatootja hangib materjali otse riigimetsast. Palkmaju tootva Hobbiton OÜ juhatuse liikme Andrus Prangli sõnul neil materjali kättesaamisega probleeme pole, sest firma toodang valmib käsitööna. "Meil on pikaajaline leping RMKga (Riigimetsa Majandamise Keskus), ja siiani on see hästi toiminud - saame metsast täpselt sellise toorme, mida vajame," märkis Prangli ja lisas, et välisturud taastuvad juba silmanähtavalt.

Ta prognoosib, et 2012. aastaks ületab ettevõtte käive isegi buumiaastate taseme. Hobbiton valis kolme aasta eest ekspordi sihtriikideks Rootsi ja Prantsusmaa. Müügihitiks on kujunemas palkmaja, mis väljast ümarpalgist, ent seest on palk kanditud.

Puidu hind sõltub sesoonsusest, olukorrast naaberturgudel ja toorme kättesaadavusest. Möödunud aasta esimene kvartal oli nii Eestis kui ka lähinaabruses oma erakordse talvega keeruline nii puidu varumise kui ka müügi puhul.

Nõudlus ja hinnad hakkasid kerkima alates teisest kvartalist, tõustes kolmanda kvartali lõpuks keskmiselt 12-15%. Neljandas kvartalis hinnad püsisid ning aasta lõpus langesid nad keskmiselt 3-5%. Kuna sel aastal pole põhjust suurt ehituspuidu nõudluse kasvu koduturul oodata, siis suure tõenäosusega tõusevad hinnad aasta jooksul mõõdukalt, jäädes vahemikku 10-15%.

Vineeri ja OSB hinnad tõusid möödunud aastal oluliselt rohkem kui ehituspuidu või liimpuitkilpide hinnad. Aasta jooksul nõudlus nii Euroopas kui ka Venemaal järk-järgult kasvas ning hinnad tõusid sõltuvalt vineeri tüübist, kvaliteedist ja mõõtudest kohati kuni 40%.

Puumarketi mullused müügimahud olid pisut suuremad kui aasta varem. Midagi erakorralist 2011. aastal Eesti ehitusturul ilmselt juhtuma ei hakka, aga ootame siiski nii ehituspuidu kui ka ehitusmaterjalide müügimahtude 5-10protsendilist kasvu.

Autor: Tea Taruste