Karmim rahapoliitika aitab vältida järgmist kriisi

Yves Mersch 03. veebruar 2011, 00:00

Hulk energiat on pühendatud euroala kriisijuhtimise institutsiooni loomisele. See on oluline, kuid veel olulisem eesmärk on kriisi ennetamine.

ELi rahandusministrid leppisid kokku, et mullu mais üleöö loodud Euroopa Finantsstabiilsuse Fond asendatakse uue alalise stabiilsusmehhanismiga aastal 2013. Lähtepunktiks peaksid olema euroala eeskirjade nõrgad kohad.

Rahaliidu eripära - ühisraha ühtse riigita. Euro loojad olid teadlikud, et osalevate riikide kindla riigieelarve säilitamine on uue valuuta stabiilsusele ülioluline eeldus. Kompromiss leiti stabiilsuspaktis, Maastrichti kriteeriumides, mille eesmärk oli sõltumatute riikide rahanduse usaldusväärsuse määramine, sekkumata nende eelarve- ja maksupoliitikasse.

See oli kehv kompromiss. Puudunud on poliitiline tahe ajada eelarvepoliitikat, mis peaks silmas stabiilsust. Nt leevendati stabiilsuspakti tingimusi Saksamaa ja Prantsusmaa õhutusel aastal 2005. Mõned euroriigid on jätnud hooletusse isegi pakti leebema versiooni. Eelarvedefitsiidi ülempiiri 3% SKTst on sada korda rikutud, ja kõik need rikkumised on jäänud karistuseta. Samamoodi on eiratud võlapiirangut 60% SKTst. Karistus saabus mõne riigi jaoks aga turgudelt.

Võlakriis euroalas näitab poliitikude soovimatust või võimetust hoida kokkulepitud eelarvepoliitikat. Nad on ohverdanud pikaajalised eesmärgid lühiajalistele lubadustele valimisedu saavutamiseks.

Riigivõla haldamine euroalal tuleb eraldada lühiajalistest valimissurvetest. Suurem rõhk on tarvis asetada eelarvelise priiskamise ja liigse võla automaatsetele sanktsioonidele. See sobib hästi varases staadiumis olevate soovimatute majandusarengutega tegelemiseks, kuid lähiajal ei ähvarda meid tegelikult eelarvedeformatsioonid. Neile eelneb üldiselt kriis.

Uus kriis on ennetatav. Selleks on vaja sõltumatut ekspertide kogu, mis kutsub avalikult liikmesriike parandama oma makroökonoomilist kurssi. Euro on riikidele toonud madala inflatsiooni ja väiksemad intressimäärad. Vajadusel tuleb aga nende rahapoliitika õiguspädevus üle anda Euroopa Keskpangale. Stabiilne valuuta ja kindlad riigieelarved on ühe mündi kaks külge.

Copyright: Project Syndicate, 2011, www.project-syndicate.org

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:47
Otsi:

Ava täpsem otsing