Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

ERSO külalisdirigendi ja -solistiga

Kersti Inno 04. veebruar 2011, 00:00

Kavas on Béla Bartóki viiulikontsert nr 2 ja Anton Bruckneri sümfoonia nr 3.

Austria helilooja Anton Bruckneri (1824-1896) loomingut toitsid kaks jõudu: loodus ja Jumal. Tema komponeerimine oli otsekui meditatsioon, sisevaatlus, mille kaudu püüdis ta jõuda asjade ja nähtuste algpõhjuse, olemise igavese tähenduseni. Kogu Bruckneri elutöö on hümn jumalusele, tema loomingut kannab usk inimese paremakssaamisesse vaimu täiustumise abil.

Bruckneri looming leidis helilooja eluajal vähe tunnustamist. Ühest küljest oli põhjuseks helilooja enda ülemäära kriitiline hoiak, teisalt tema suur Wagneri-vaimustus.

Ka kolmas sümfoonia on sügavaimas aukartuses pühendatud maailmakuulsale poeesia- ja muusikameistrile Richard Wagnerile ning teost on wagnerlike harmooniate tõttu nimetatud ka Bruckneri "Wagner-sümfooniaks".

Sümfooniast on mitu redaktsiooni, neist levinuim täna ettekandele tulev 1877. aasta versioon, mille esiettekanne toimus 16. detsembril 1877 helilooja enda juhatusel.

Teos kujutab inimkonna ühtsust. Ungari helilooja, etnomusikoloog ja pianist Béla Bartók (1881-1945) oli koos kaasmaalase Zolt?n Kod?lyga suurim ungari rahvamuusika uurija ja tutvustaja.

Bartóki kaks viiulikontserti on valminud helilooja loomingulistes murdepunktides. Teine viiulikontsert on loodud 1938. aastal ehk enne helilooja emigreerumist USAsse.

Selles teoses kujutab Bartók viimast korda inimkonna ja looduse ühtsust, kuid seda ebareaalselt ja kirgastunult, justkui aimates ette hävingut, mille toovad kaasa peatselt algav sõda ja sellega kaasnevad ulatuslikud rahvaste rändamised. Teose tellis ungari viiuldaja ja helilooja sõber Zolt?n Székely, kes soleeris ka selle esiettekandel 23. märtsil 1939 Amsterdamis. Tänapäeval peetakse Bartóki teist viiulikontserti XX sajandi olulisemate selles žanris loodud teoste hulka.

Bella Hristoval hulk nimekaid tunnustusi. Täna soleerib Bartóki teises viiulikontserdis Bulgaarias sündinud viiuldaja Bella Hristova, kes elab ja tegutseb juba üle kümne aasta Ameerika Ühendriikides.

Ta on võitnud konkursi Young Concert Artists International Auditions (2008/09), millega kaasnesid debüütkontserdid New Yorgi Merkin Concert Hallis ja Washington DC Kennedy Centeris, Indiana ülikooli konkursi (2009) ja Michael Hilli nimelise rahvusvahelise konkursi Uus-Meremaal (2007). Samuti on ta pälvinud laureaaditiitli rahvusvahelisel viiuldajate konkursil Indianapolises (2006).

The Srad kirjutab: "Alates esimesest noodist mängis Hristova kirega. Tal on sisemine musikaalsus, mis annab tähenduse igale tema mängitud fraasile. Iga heli, mille ta oma 1655. aasta Amati viiulist välja meelitab, on suurepärane."

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:12
Otsi:

Ava täpsem otsing